Paar teooriat suhetest

Täna vestlesime Raheliga pisut suhete teemal. Meil oli lõbus, ehk on teil ka! 🙂

[14:28:54] R: jaajah, see on see trammide teema
[14:29:09] garf: mis trammide teema?
[14:29:38] R: noh et meestega on nagu trammidega, ootad natuke – tuleb järgmine, ootad veel natuke – tuleb vana tagasi 😛
[14:29:44] garf: mm
mul oli kunagi sarnane teooria, aga mitte päris
[14:30:04] garf: niisiis…
suhte loomiseks on mingid soodsamad hetked kõigil, onju
õige meelteseisund peab olema
ja ma tõmbasin paralleeli bussidega
jõuad peatusesse, vaatad, bussi ei tule
otsustad järgmisesse kõndida
selle aja jooksul sõidab buss mööda
[14:31:21] R: 😀
[14:31:27] garf: järgmises peatuses jällegi ei tule, kõnnid veel edasi
tõenäosus bussiga ühel ajal peatusesse sattuda ei ole väga suur
ja kui satud, pole kindel, kas ta ka sulle sobivas suunas liigub
võib-olla saadki ainult 1-2 peatust sõita lõpuks 😛
[14:32:15] garf: aga nüüd ma mõtlesin siia ühe asja juurde
oled õnnelikult bussi peal, mis sind sihtkohta veab
ja näed ühes peatuses, et taga peatub kohe samas suunas minev ekspress!
[14:33:18] R: 😀
[14:33:19] garf: oh the temptation!
kui ekspress sulle vajalikus kohas peatub, on kõik bueno
ditchid oma vana bussi ja saad kiiresti kohale
aga… kui ekspressi peatusest oleks veel paar peatust edasi vaja sõita?
sõidad ekspressiga ära, kõnnid üksikuna järgmisse peatusesse ja satud uuesti oma vana bussi peale
[14:34:40] R: 😀
ühistransport on tore
[14:35:01] R: muide pane tähele sõna ÜHIStransport:P
[14:35:04] garf: 😀
nii et bussid on siiski mehed? 😀

…ja siis oli tema kord…

[14:35:22] R: heh
mina leiutasin eile ühe teise samatemaatilise teooria
idee sellest et inimestel on konstantne lähedusevajadus (sotsiaalsed olendid nagu me oleme onju) aga erinevatel hetkedel on erinevad inimesed meie ümber (perekond, sõpsid) meile piisavalt toeks, et see vajadus rahuldet oleks
ja siis kui saabub hetk kui tundub et lähedusevajadust keegi ei rahulda, siis me armume ära täiesti suvalistesse tüüpidesse/tsikkidesse, täiesti suvalistel alustel
[14:39:41] garf: okeeeeei…
[14:41:24] R: ses mõttes et inimesed armuvad ju palju tihemini ühepoolselt ära kui ka vastuarmastust leiavad
ja mõnikord armutakse ikka üsna üleloomulikult (a la suurte muusikute fännid, nö. armastus esimesest silmapilgust jms)
hinnatakse üht või teist omadust aga tegelikult on täiesti suur hulk mingeid teisi omadusi, mis siis selle objektiga absoluutselt tegelikult ei haaku
ja siis hakatakse neid haakumatuid nurki kuidagi sirgemaks lihvima kas enda poolt järele andes või teist poolt vabandades (a la ah, tal on nagunii nii kiire et sellepärast ta ei jõuagi mulle helistada vms. olgem ausad – kui asi oleks tõesti kahepoolne siis aeg ju leitakse ;))
ja varem või hiljem vastuarmastust leidmata saadakse nö objektist üle tunnistades a.) et te lihtsalt oletegi erinevad b.) et teine on lihtsalt loll et ta sind hinnata ei oska c.) ah mina ei väärigi teda
muidugi on ka need ilusad korrad kui tõesti midagi vastastikust tekib
aga enne seda on ikka väga palju peaga vastu seina jooksmist 😛

6 Replies to “Paar teooriat suhetest”

  1. ühistranspordi ekspressiteoporia on fun 😀 ja ma vaatan, et sul on töö ajal palju vaba aega 😉

  2. Kogu see vestlus võttis alla 15 minuti, mille jooksul jõudsin ma ka tööalaste küsimustega tegeleda. Ja õhtul olin ka kauem. Kõik on kontrolli all! 😉

    Kuigi, jah, multitaskimine pidi halb olema…

  3. Kuhu sa küll kohale mõtled jõuda nende bussidega? Kui poleks illusiooni, et on Mingi Koht, kuhu Tuleb Jõuda, siis ei peaks üldse nende ümber istumistega niiviisi tõmblema. Ja-mis-siis et ekspress.

    Elufilosoofia muutmiseks: mul on sõber kelle isa nähes peatusse head pikka tühja bussi vuramas, ütles tihtipeale “näe, hea tühi buss, lähme peale” hoolimata algsest plaanist ka kuhugi kindlasse kohta välja jõuda.

    Aga sa ju sõidad üldse autoga.

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.