Inglased, eestlased, pangad ja tšekid.

Käesolevas postituses on kõik valuutakonversioonid Google’i kursiga.

Inglased on pangandusega tegelenud väga kaua: ainult rootslastel on vanem keskpank. Ajakirjandus on neil ka vahva. Nii ma ükskord tellisingi endale ühe mõnusalt sügavuti teemat lahkava kuukirja, mil nimeks F1 Racing. Siis aga saabus õnn (või noh, iPad) minu õuele ja otsustasin pabertellimuse digitaalsega asendada. Hinnavahe umbes kahekordne: paber maksab eestisse tuues £65/aasta (€74), digitaalne ainult €37,50. Erinevus on seegi, et postiga tuleb info Inglismaalt siia paari nädalaga, digiajakiri on aga juba enam-vähem ilmumise päeval loetav.

See selleks. Enne digitellimuse vormistamist olin “klassikalist” üsna värskelt uuendanud. Uurisin, kas tühistades raha tagasi ka saab. “Ikka saab,” oli vastus. “Helistage ainult, kontrollime krediitkaardi numbri üle ja teeme tagasikande.” Õnnestus nii kokku leppida, et nemad helistasid hoopis mulle. Lubati nelja tööpäeva jooksul raha tagasi kanda. Jäin ootele. Hiljem selgus, et minu tagastus oli 9. augustil hoopis tšekina teele saadetud, paluti oodata kuni 28 päeva. Ootasin.

Tšekk summaga £58,68 (€66,89) saabus lõpuks. Tallinna postitempli kuupäev oli 19.09.2011. 41 päeva? Aga noh, vähemalt kohal. Võtsin kauaoodatud tšeki ja marssisin oma kodupanka (SEB)…

“Kahjuks meie seda teenust enam ei osuta,” ütles teller murelikult. Juba (kuigi minu meelest pigem “alles”) maikuust, turvakaalutlustel. Arusaadav, kiviaegseid tehnoloogiaid ei saagi tänapäeval usaldada. Lõpuks sain soovituse kõik teised pangad läbi käia ja neist soodsaim valida.

Swedbank: Teenustasu 1,5% tšeki summast, vähemalt €19,17 (300 kr). Ooteaeg kuni 6 nädalat. Ühtlasi tuleks nende juures selleks konto avada, aga see ei maksa midagi. Kuigi, jah, lisandub veel ülekandetasu €0,38. Kokku saaksin kätte niisiis €47,34. Vähemalt digitellimuse kataks ära.

Sampo: Teenustasu 3% tšeki summast, vähemalt €19,17. Ooteaja kohta ei hakanud küsimagi, sest “ühe tehingu pärast me teile küll kontot ei ava.” Üllatav suhtumine, aga hind oleks muidu ligikaudu SB-ga võrreldav.

Nordea: “Kas te tšekkidega tegelete?” “Oleneb tšekist.” “Mul on siin sihuke Inglise tšekk…” “Ei, Inglise tšekkidega me ei tegele.”

Ja ongi kõik. Valikud tunduvad üsna piiratud. Üritan inglastega veel suhelda, ehk pakuvad omalt poolt veel mõne alternatiivi.

Kuidas ma laupäeva ennelõunal poes käisin (põgusalt tehniline lühijutt)

Alljärgnev lühivorm teenis mulle positiivse soorituse eelviimases aines, mis mind veel IT Kolledžis praktikast ja lõputööst lahutas. Mitte küll suurepärane sooritus, aga hea sellegipoolest. 🙂

Kell on 12:09, olen parkinud auto Järve Keskuse alusesse parklasse ja võtan taskust telefoni, et FourSquare’is oma asukoht registreerida.

Telefon: Samsung GT-I9000 (“Galaxy S”)
Operatsioonisüsteem: Android 2.2.1, kernel 2.6.32.9
Võrk: EE elisa, HSDPA (pakett: MiNT Light, kuni 2 Mbit/s)
Signaal: -81 dBm 16 asu
Speedtest.net kiirusetest vastu Elioni serverit:
Ping: 93ms
Allalaadimine: 1946kbps
Üleslaadimine: 314kbps

Kõigepealt küsib FourSquare rakendus telefonilt asukohta. Kuna GPS ja WiFi on välja lülitatud, määratakse asukoht Cell ID, ehk GSM kärje unikaalse identifikaatori järgi. Info saadetakse kesksesse andmebaasi, kust tuleb vastus ligikaudse asukohaga. Paremal juhul vaadataks ka läheduses asuvate WiFi tugijaamade signaalitugevusi ja parimal juhul GPS-koordinaate, aga praegu üritab telefoni omanik akut säästa. Selleks kõigeks asub kusagil, antud juhul tõenäoliselt Google’i üüratus pilves, andmebaas kõigi maailma GSM-kärgede ja WiFi tugijaamade asukohtadega, millest vastavate signaalitugevuste järgi asukoht välja arvutatakse. Täpsus võib kõikuda üsna täpsest (mõne WiFi-purgi asukoht ja leviala on väga hästi teada) väga ligikaudseni, näiteks on Google Latitude minu asukohta teinekord 3km täpsusega näidanud. Seda just hõredamalt asustatud kohas, kus mobiilimastid kaugemale jäävad.
Seejärel saadetakse asukoht FourSquare’i serverisse, mis omakorda vastab läheduses registreeritud paikadega, sealhulgas “Järve keskus.”

Kuidas see kõik käib? Päring tuleb rakenduskihist alla, TCP protokolli poole, TCP paketid kapseldatakse IP pakettideks, siis tuleb mängu UMTS ja lõpuks moduleeritakse päring/paketid/andmed raadiolainetesse sagedusalal 1920–1980 MHz. Mastis püüab Elisa tugijaam lained kinni, need lähevad läbi ruuterite-switchide-serverite (täpne topoloogia on mulle saladus, aga tegelikult pole antud kontekstis ka väga oluline) FS serverisse, kust vastus peaaegu sama teed tagasi tuleb. Peaaegu, kuna UMTS kasutab üles- ja allalaadimiseks erinevaid sagedusalasid: downlink on 2110–2170 MHz.

Minu jaoks on praeguseks hetkeks kulunud mõni sekund. Check-in tehtud, saavad paljud sõbrad lähiajal teada, et ma just äsja Järve keskusesse sisenesin.

12:12 astun sisse “Noore tehniku” kauplusesse plaaniga osta kõrvaklapid. Uksest möödub mureliku näoga naisterahvas, küsides: “Kas teil kaardimaksed töötavad? Meil ei tööta.” Leti tagant vastatakse talle: “Just praegu töötas.” Kui mina oma ostu eest maksma hakkan, selgub, et ei töötagi. Tõenäoliselt on kuskilt mingi ühendus maas, aga hetkel teadaoleva info põhjal veel sügavamaid järeldusi teha ei saa. Jalutan SEB sularahaautomaadini, võtan raha välja, kõik töötab. Kõrval, Nordea automaadi juures on murelikud soomlased koos klienditeenindajaga: neil ei ole kõik nii hästi. Pilt hakkab selginema.

12:25 Selveri kassas kaardimakset sooritada ei õnnestu. Ka teisel katsel mitte. Seejärel kostab kõlaritest teavitus, et Nordea panga kaartidega maksta ei saa. Mainin kassapidajale, et see info pole ju päris õige – SEB kaart ju ka ei tööta – ent juba ongi uus teavitus peale tulnud, mis praktiliselt samas sõnastuses SEB kaardiga maksmise võimatuks tunnistab. Enne viimast teadet on selge: Swedbank on ainukesena “püsti,” kusjuures kuskilt meenub, et Selveri kaardimaksed tõenäoliselt käivadki just selle panga kaudu. Viimane teavitus, et ka Sampo panga klientidel kaardimaksed ei tööta, ei ole enam üllatus. Ehk siis 3 pikka teadet vigade kohta, kui tegelikult oleks võinud mainida, et Swedbank ainsana töötab. Eelsalvestatud teadete tõttu on mõningane infomüra muidugi arusaadav.

Küll aga tuleb huvi pärast veel üks eksperiment sooritada: kohe kassa juures asub Swedbanki sularahaautomaat. Kas SEB kaardiga õnnestub sealt raha välja võtta? Ei õnnestu, seega on häiritud pankadevaheline side (kaardikeskus?). Tuleb taaskord jalutada kaugemale, SEB automaadini.

Uudisekünnist ei paistnud antud vahejuhtum ületavat, seega ei osanud kuidagi ka oma teooria paikapidavust kontrollida.

Ja nüüd küsimus suurele ringile: mis ainega võis olla tegu? 😀