…laul, see olgu…

DVD tuleb varsti! 🙂

…tulevad taas…

Fork külastab meid jälle!

Rock Cafe hakkas neile nii meeldima (ja nemad Rock Cafe omadele), et seekord polnud häälejõudu vajagi. Tulevad ise.

Pileteid saab siit. Kiiresti-kiiresti — mida rohkem müüakse, seda kallimaks lähevad!

…võitlusest viimasest kerkib päev…

Estonia ooperilava — tehtud!

Ehk siis eile õhtul TTÜ 90 galakontserdil meeskoori ridades. Võimas! Peen! Hulljulge…

Kes teab, saab aru. 😉

…not the end…

Pühapäeva närveerisin täis. Üleni. Läksin küll öösel kell 3 (või natuke hiljem) magama, aga 8:47 oli uni läinud, põhjuseks unenägu, milles ma WAFi katsetel Rebel Yelli laulsin ja hääl üldse õigete nootideni ei küündinud.

Hommikul proovisin viimatimainitud lugu ka natuke mängida-laulda… no ei tulnud. Helistasin Siimule — linnast väljas. Helistasin Laurile — haige. Proovisin netist karaoketaustu leida — sobivaid ei leidnud.

Lõpuks jõudsin otsusele, et jääb ikkagi esimene emotsioon: “Another Way”

Lõputult improviseerimisruumi, emotsionaalselt tunnetatav, enam-vähem adekvaatselt suudan end ka kitarril saata… ja nii ta läks. Emotsiooni sai nii palju sisse valatud, et ma ise ka imestasin. Kohati ajasin end vokaalse improvisatsiooniga nii puntrasse, et kitarrikäsi kaotas õige rütmi ära. No ja paar vale nooti tuli ka sisse.

Aga siis… aplaus! Ja ennäe imet, olengi nimekirjas. Teisigi tuttavaid leidsin, seega tõotab tulla lõbus kooliaasta. Peaasi, et tunnid esmaspäeviti ei oleks. 🙂

…or if he even sleeps at all…

Esmaspäeva õhtu stuudios. Oskar palus meil ennast mitte segada, kuni ta viimaste trummide (Get Out) kokkulõikumisega tegeleb. No ja me siis istusime ja igavlesime teises toas.

Kamakas hakkas trummimängu meelde tuletama, mina istusin klaveri taha niisama lolli nägu tegema, aga produtseerisin seal ühe lihtsakoelise bassikäigu. Siis tuli Oliver ja hakkas klaveri teises servas improviseerima.

Lõpuks ei jäänud muud üle, kui telefon välja võtta ja salvestada. Tulemus on siin.

…but then i had a revelation…

Eile jõudis see siis lõpuks jälle kätte. Või noh, Neljapäev jõudis stuudiosse. Esialgse plaani järgi salvestame 13 lugu, mis täiesti kogemata sattusid kõik ingliskeelsed olema. No mis teha, kui raha on, võime ühe eestikeelse ka singlina valmis teha. Segakeelset albumit pole ka mõtet kokku panna.

Hetkeseisuga on meil sees kahe loo trummid, stuudioaega on kulunud ca. 2,5h. Kamaka kannatused jätkuvad.

…cannot hear a sound…

Täna tegi Lauri debüüdi Üheksanda elu trummarina. Jah, see Neljapäeva-Lauri. Super! Eriti arvestades asjaolu, et see tal üldse esimene kord terve bändiga trummi mängida oli. Multiinstrumentalist mis multiinstrumentalist. Mängib eri bändides kitarri, bassi, trummi ja sünti.

Ainus jama on nüüd see, et Üheksas elu ei taha enam Üheksas elu olla. Pakkuge meile uusi nimesid — võitjale auhind! 😉

…see sündis ükskord linnahallis…

Mul on tunne, et Neljapäev hakkab ära väsima. Või hakkab publik Neljapäevast ära väsima. Või olen ma ise lihtsalt väsinud? Igatahes märke on mitmeid:

  • Pärast Fredi lahkumist märtsis 2007 oleme esinenud 6 korda.
  • …sh. käesoleval aastal ainult korra — ja siis käis meid vaatamas-kuulamas kokku 7 inimest, kui ärritunud naabrid ja pereliikmed välja arvata. Seejuures oli kohal täpselt samapalju bändiliikmeid.
  • Uusi (oma) lugusid oleme teinud sel aastal 3, neist 2 on veel instrumentaalideks jäänud (siinkohal raputan endale tuhka pähe, et sõnu ei ole kirjutanud).
  • Varsti saab 4 aastat täis ja läbimurret pole olnud (kui “Punase mütsi” tõus R2 Top 20 tippu välja arvata)
  • Lõpetatud stuudiosalvestisi on siiani ainult 4 (pluss “Noorus on lahe aeg”, mida pole korralikult masterdatudki).
  • Meie live-videoid ei vaata peaaegu keegi. 😛
  • Bändi koduleht seisab juba häääästi ammu poolikuna, sest keegi (mina) pole jõudnud uut teha.
  • Mõned juba ütlevad, et mu hääl kõlab “Üheksanda elu” lugudes paremini.
  • jne.

Kas oleks aeg end kätte võtta ja nimetatud tegematajätmised käsile võtta? Näiteks bändi koduleht valmis teha, et potentsiaalsetel fännidel mingigi võimalus oleks meie tegemisi jälgida?

Andke nõu! 🙂

…tõe ja õiguse kuulutaja…

Tähelepanu! Tulemas on kevadkontsert!

…get your motor running…

Oh, kui vaid kõik hommikud oleksid sellised nagu täna. Lõpetasin hommikusöögi 8:21 ja juba 8:30 ootasin kontori juures värava avanemist. Mis ummikud? 🙂

Kuidagi… mingi kevadväsimus on vist peale tulemas. Koor ja 2 bändi tunduvad jube suure koormusena, kuigi viimasel ajal pole peale proovide isegi midagi eriti toimunud. Selles ilmselt ka probleem – kui toimuks, oleks põnevam! Uusi lugusid pole ka kirjutanud, kuigi ideid tundus vahepeal lausa hulgi tulevat. Ohjah. Vaja mingi hetk leida mahaistumiseks ja ideedest lugude valmiskirjutamiseks, võib-olla siis tundub elu jälle ilusam. 🙂

Aga üldiselt: Neljapäev leidis uue proovika (aga vaikselt otsime ikka edasi, sest ruum võiks rohkem “oma” olla) ja Üheksas elu otsib uut nime. Andke tuld, ideegeneraatorid!