…baby, you can drive my car…

Hommikul, pärast seda, kui olin juba otsustanud terveks saada ja Pärnu mnt uue rattatee lõpuks ära testida, avastasin, et täna ongi see kauaoodatud autovaba päev. Aga noh, nagu ka möödunud aastal, paistab täna autosid hoopis tavalisest rohkem liiklevat. Mingi tagurpidipsühholoogiline nähtus nagunii.

Uus rattatee — Risti bussipeatusest Järvevana ristmikuni — on vähemalt praegu täitsa korralik ja sile. Uusi töölejõudmise kiirusrekordeid ta arvatavasti kaasa ei too, aga vähemalt turvalisem tunne on. Mõnus ka, saab hommikust tipptundi põdevatele autojuhtidele veel rohkem ülalt alla vaadata. Kui ta nüüd veel puhtaks ka tehtaks, olekski kõik korras. 🙂

Ahjaa, ainult Viljandi mnt ristmikul tuleb silmad lahti hoida, sest kui ülejäänud ülekäigud on seal fooriga, siis Viljandi poolt tulev suund pöörab linna poole üle tavalise ülekäiguraja. Rattatee oleks võinud siiski ka sealt üle minna ja fooriga olla, aga igaüks vaatab asju oma mätta otsast.

Ratas sõidab, muide, nagu unelm. See käiguvaheti trossi vahetamisega kaasnenud suurem investeering tasus ära. Loodetavasti ei roosteta raam veel mitu aastat läbi — seda enam, et garantii oli vist 10 aastat.

Head autovabadust! 😉

PS
Miks esineb autovaba päeva raames ansambel, mis teatud kontekstis kannab nime Totally Blind Drunk Drivers? 😛

a night at the…?

No ads. Better browsing.

Minu arvates läheb elu järjest paremaks. Aga teie? Mida teie selle teadmisega peale hakkate?

um… huh!?


I am Master Shake from Aqua Teen Hunger Force!!
Which Aqua Teen Hunger Force character are you??

…töö ei karda kedagi…

Väljavõte tänahommikusest vestlusest:

garf says:
otsa saama == surema, eksju…
garf says:
vähemalt inimestest rääkides
garf says:
aga kui kogu töö lihtsalt ära teha, siis saab töö otsa
garf says:
teda võib juurde tulla… või kui ta halvasti on tehtud, võib ta tagasi tulla (resurrection)
garf says:
aga selleks hetkeks on ta ju surnud
garf says:
kapitalistlikus ühiskonnas on see küll vähetõenäoline, aga siiski
garf says:
ehk siis tööinimese elu ongi pidev võitlus ellujäämise nimel
garf says:
kas tapad töö ära või tapab tema sinu
garf says:
kui töö ära tapad, saadetakse uus sind tapma
garf says:
kui tema sinu tapab, võetakse uus töötaja
garf says:
endless cycle

Eelnesid vaidlused teemal, kas tööd saab tappa. Pärast tulid teooriale väikesed laiendused-täpsustused, aga üldjoontes on asi siis täpselt nii, nagu ülalpool kirjeldatud. 😛

…’gainst — the — wall…

Are there any queers in the theatre tonight?
Get ‘em up against the wall!

…move over once, move over twice…

Niipalju reklaamist. Neljapäeva neljapäevane esituskvaliteet sõltub mingil määral nüüd sellest, kuidas ma terveneda suudan. Eile oli kooriproovis kohati probleeme häälepaelte kontrolliga — mitte ei tahtnud alati õigele noodile pihta saada. Aga ma proovin! 😉

Muide, kas te teadsite, et Bayer müüs 100 aastat tagasi köharohtu nimega Heroin? Jah, just, seesama morfiini lähisugulane. Mul on köha, palun heroiini! 😛

…i want to ride my bicycle… (vol. 2)

Viisin eile ratta parandusse, et käiguvaheti tross välja vahetada ja lõpetasin sellega, et lasin mõlemad gripshiftid, esimese käiguvaheti, vändad, hammasrattad ja keti ära vahetada. Shimano toodetele on 20% allahindlus, noh. Kauba peale sain veel kodarahelkurid ka, mis eelmise hoolduse käigus ära kadusid. Kõik ilus ja kena?

Mitte päris:
* Vasakpoolne gripshift on pisut vales asendis — umbes-täpselt niipalju, et normaalses sõiduasendis ei näe, mis käik parasjagu sees on. Kui õige suurusega kuuskandi leian, keeran paika.

* Esikahvel keerati kinni, sest ta loksus. Tore küll, aga natuke liiga kinni keerati. Muidu ei pane väga tähele, aga käsi lahti lasta veel ei julge — kardan, et ta ei reageeri piisavalt kiiresti. 😛

* Üks boonusena saadud kodarahelkuritest on viltu. Mhmh, ma tean, olen küll vinguja. 😉

Aga jah, üldiselt on VeloPluss oma teeninduskvaliteeti parandanud, vähemalt klienti suhtutakse normaalselt.

Parim oli muidugi see, et hommikuks oli tagakumm tühi.

…with our backs to the wall…

Lühiuudised:

* Pühapäeva õhtul nägi järjekordne inimene valgust — või noh, seda filmi — ja minuni jõudis ta seekord ca. päevase viivitusega. Eile hakkas kummitama ja täna tuli jälle. Tehti ikka häid asju omal ajal… 🙂

* Panin oma õhtute kalendri netti. Põhiliselt oma tarbeks, aga noh, kui kedagi huvitab, millega ma pärast pingelist tööpäeva tegelen, siis…

* Eile läks mu armsal punasel Peugeot’l käiguvaheti tross katki, more on that later… Et noh, kuidas rattapoes teenindus toimib ja nii…

* Ärge sundige mind blogima. Blogin (vabandust, Oliver, läu ei tundunud päris… õige — pealegi jäi mu ettepanek vastuseta) siis, kui ise tahan. Praegu on selline sunnitud sissekanne, sest tegelikult tõesti ei ole mitte midagi öelda. Nagu te poleks aru saanud…

* …ja Neljapäev õpib järgmiseks (paari nädala jooksul toimuvaks) kontserdiks vähemalt ühe uue loo selgeks.

…you and me, babe, how about it?

Täna on Neljapäeva esimese aasta viimane neljapäev. Homme on sünnipäev. Kes tahab pisikesele kingitusi tuua, võib La Cucarachast läbi astuda õhtul. Kes niisama näpuga näidata ja irvitada tahab, võib ka tulla, sest me eriti ei esine. No kui siis natuke karaoket või midagi.

Ja kui teil pole ikka veel mu häälepaelte kriiskavast toonist kõrini, siis laupäeva õhtul (noh, ametlikult siis pühapäeval — kell 00:00) esineb muusikaline kollektiiv Heroes Haapsalus.

so come on, let me entertain you!

Kolmapäeval oli siis see paljureklaamitud õhtu, mil Neljapäev ja Band Eesti esimest korda koos esinesid, Värnik maailmameistriks tuli ja Neljapäev neljapäevani rokkis. Väga hea tunne oli teise seti ajal, justkui… noh, selline… mm… sõnulseletamatu tunne! =)

Siinkohal mainin ära tähtsamad ninad:
* Fred, kes meie managerina järjekordse ürituse toimumise eest vastutav oli. Kõik läks nii, nagu pidi!
* Marko, kes kaine peaga subwooferi kõrval heli pidi paika keerama. Ma ei tunne ühtki helimeest, kes sellega paremini hakkama võiks saada.
* Tarmo, Silja ja Oliver, kes mind miskipärast esile tõstsid. Ausõna, ma ei teeks ilma teieta ju mitte midagi. Või noh, kui teeks, teeks kellegi teisega. 😉
* Lauri, kes shoppamistuuril seltsiks oli.
* Salapärane lesbiline meesräppar, kes sõnu rokkis! =D
* Kamakas, kes lae all kartma ei löönud ja trumme vaatamata tehnilistele viperustele vapralt algusest lõpuni peksis.
* …ja kõik TEIE, kes te pileti ostsite! 😉

Ja nüüd väike kroonika toimunust.

Täna, aasta tagasi:
[11:16:31] garf: kuule
[11:16:35] garf: mul on bändi vaja
[11:16:36] let me in: jap
[11:16:43] let me in: mis bändi?
[11:16:47] let me in: räägib lähemalt
[11:16:49] garf: rokkbändi
[11:17:11] garf: trummarit, soolo- ja basskitarristi
[11:17:25] garf: rütmikitarri võin ise plännida, kui vaja 😛
[11:18:07] let me in: 🙂
[11:18:24] let me in: trummarit tian, aga ülejäänd asjad jäävad küsimärgi alla:S
[11:18:34] garf: trummar on kõige olulisem nagunii
[11:18:50] garf: ülejäänu on lihtne, kui trummar olemas on
[11:19:00] garf: tegelikult saab trummi ja vokaaliga ka kõik lood ära teha 😛
[11:19:06] let me in: nu daa
[11:19:45] let me in: kamakal oli kunagi misikine rokkbänd, ta trummi viskab iasti

Natuke hiljem irc-s:
[12:03:02] <garf[wrk]> keegi mõnda noort hakkajat igavlevat basskitarristi ei tea?

Viimasele küsimusele sain vastuse alles 6 päeva hiljem, aga see selleks.