rokid täiega 😉
jah, eile sai rokitud küll… sest skriimsilm rokib peaaegu sama palju kui aisskriim! 🙂
there's another way
rokid täiega 😉
jah, eile sai rokitud küll… sest skriimsilm rokib peaaegu sama palju kui aisskriim! 🙂
ja nii ongi… täna kell 22 scotland yardis (selles mere pst. omas, mitte laagris)… maailma parim hevibänd eestis
äkki läheb hästi ja saab mõne autogrammi ka 😛
ehk siis tegelikult oli jällegi üks
…kuigi juba paar päeva tagasi 🙂
meenutagem… kõigepealt sõitsime minu juurest europcari, kus arthuril oli jube pikk telefonikõne käsil… aga lõpuks sai seal kõik asjad aetud ja sõit võis alata
tallinnast virtsuni ei juhtunudki nagu midagi, aga siis seal õpetas mingi vanamees ühele poisile laulu parasjagu… ja pärast tuli sama mees meile praamis oma elufilosoofiat tutvustama… päris huvitav oli tegelikult 😉
pikk päev täis pildistamist ja ringikimamist lõppes kuressaares, liina korteris, kus ma üle pika aja enesekontrolli suutsin kaotada… anna andeks, miki… :/
…aga kana oli hea…
hommikul (äratus kell 5:15) arvas liina miskipärast, et ta ei liitu meiega 😛
no ja siis olimegi juba peaaegu hiiumaal 🙂
jälle hunnik pildistamist, natuke kivide otsimist (minni leidis ülilaheda punase südamekujulise kivi… was it a sign or something?) ja armas koer surfiparadiisis… ja kiviga jalutuskäik peaaegu põlvini vees… ja jõudsime hundikese juurde grillima… selleks ajaks juba tibutas natuke 😛
aijaa, ja rohukülast ei sõitnud me ju mitte otse koju, vaid hoopis pärnusse… sest 1000km oli vaja täis saada 😛
sellega seoses tahaksin tänada mikit, kes praktiliselt olematus nähtavuses ja illegaalselt magamata olekus meid turvaliselt siiski koju tõi 😉
tegelikult on päris nunnu, kui keegi öösel uniselt ‘mul on külm’ ütleb… 😉
samwise: mis teed?
garf: panen nätsu
samwise: suhu, ma loodan…
garf: täiega!
samwise: pritsis ka?
garf: ei, ma neelasin kõik alla..
samwise: ja mida sa nüüd siis närid?
garf: um… keelt 😐
samwise: dieplz :\
…ja muide, see vestlus toimus 100% irl 😉
oujee… noorus on lahe aeg 😛
tegelikult algas kõik teisipäeval, kui arthur mulle helistas ja küsis, kas ma oleks valmis järgmisel päeval välja sõitma… pärast mõningaid telefonikõnesid ja messengerivestlusi õnnestus leida reisikaaslaseks miki ja saada tarmolt nõusolek kaamera laenamiseks… komponendid edukaks sõiduks olid olemas…
tallinn -> kose-uuemõisa -> kose -> ardu -> anna -> paide -> mäeküla kõrts -> põltsamaa -> taevaskoda -> põlva -> räpina -> värska -> põlva
siit korjasime peale sirtsu, kes jõudis ainult poolteist tundi kodus olla… aga noh, ega’s meie süüdi pole 😛
ausalt ka, me oleme süütud!
hmh… noh, igatahes, eesti on väike ja ttü meeskoor on suur — meid jätkub ka põlvasse 🙂
põlva -> tartu -> 6 teist kannu
2 kitarri ja lugematul hulgal lauljaid keldrikorrusel… ja siis vahepeal kamandati meid lavale… tartu meeskoor on ka lahe, muide! 😉
(imelik, et ma igal pool ainult bassidega kokku juhtun… aga ju me oleme siis kõige aktiivsemad)
aga noh, mingil hetkel sai ka see õhtu läbi ja me lendasime nõkku liina juurde… ja liina, sa ju ise ütlesid, et me võime kas või kell 5 hommikul sisse sadada! 😛
you have a right to remain silent. anything you say might be taken literally.
…neljapäev…
äratus kell 10:17 (oli vist nii?), hommikusöök… ja sõit jätkus koos liinaga läbi tartu (kus me sirtsu jälle üles korjasime) haanja poole… elagu kruusarallid! 😉
ja siis edasi tulid rõuge ja sangaste ja otepää ja viljandi ja nõo… ja tartu — jälle need kannud
seekord oli õhtune kava karaoke… alustasime kohe kaelakee häälest, sest mina pidin kaine autojuht olema 😛
ehk siis miki laulis iffi ja mina, nagu ikka, maarjat… mõjus ka tartu publikule ootuspäraselt (ja 29.07. lähme siis äkki võistlema ka) 😛
niih… ja ega reedel polnudki midagi erilist… sõitsime linna tagasi ja olime lahedad, nagu ikka… elagu suvi! 😉
näedsiis, tuli välja, et gaudeamuse laupäevaselt lõunasöögilt olla massiliselt toidumürgitusi saadud…
risto kurtis ka kõhuvalu üle mingil hetkel…
aga mitte see pole tähtis — miks gaudeamus eestis nii napilt uudisekünnise ületas? jäi ta siis nüüd laulupeo järellainetuse või õllesummeri varju? üle tuhande eesti tudengi lätis suurhallis ööbimas… juba need elamistingimused oleksid parajalt võinud kõneainet anda
või lükkaks selle korraldajate ebakompetentsuse kaela, et ajakirjanikke ei kutsutud? või kutsuti? 😉
muide, nõukogude liidu ajakirjandus mainis sputniku lendu esialgu ka ainult paari reaga… aga siis andis lääs eeskuju ja 3 päeva hiljem olid ka punased lehed suuri pealkirju täis… (tehnikamaailmast lugesin, ausalt ka)
elusana lätist tagasi…
jah, okei, olen paha ja tulin enne kõige tähtsamaid hetki ära, aga no ma pole ju nii ammu pärnus käinud…
lühikokkuvõte sellest, mis juhtus:
reede, 09.07.
väljasõit, t-särk selga, metsapeatustega rockimine tallinnast tartusse, tartust valka, valgast/valkast valmierasse… proov, söök ja kontsert valmieras… siinkohal tervitaks kõiki trummareid 😛
bussisõit valmierast riiga… tõdemus, et 100 eestlast mahub ühte boksi ideaalselt ära… kitarrid, laulud, värgid… nagu lõkke ääres oleks olnud 🙂
…ja kõige lõpuks öine norskamine telgis, sest patja ma ju ei võtnud kaasa 😛
laupäev, 10.07.
hommikusöök, buss, proov (esimest korda pärast eelmise aasta iseseisvuspäeva tõi meie ametlik hümn mulle pisara silma, kui selle saatel lippu heisati), jalgpall (eesti-läti 1-0), lõunasöök, proov, istumine tribüünil, kui läti tantsijad oma proovi vihmahoo tõttu katkestasid, galakontsert, rongkäik…
nii, ja nüüd paus… sest eesti ruulib: kui läti ja leedu haridusministrid pidasid oma kõned emakeeles, siis meie oma andis ilmselgelt kurnatud tõlgile puhkust (ja ei rääkinud sõnagi euroopa liidust, vastupidiselt lõunanaabritele) 😉
pidu, laul erinevate keelpillide saatel, vestlus koorivanemaga, pidu, tants, pidu, jalutuskäik, pidu, saksofon, pidu, kitarr ja laul, hommikukohv, hommikusöök… oih, juba ongi
pühapäev, 11.07.
poeskäik, kaardimakse, vestlus peadirigendiga, hüvastijätt, asjade bussist autosse ümberpaigutamine, sõit kesklinna, jalutuskäik, asjad teise autosse, ring riias… riia -> ikla… uni… pärnu… söök… uni… teetööd… “…kell kolm siin sillal…” (okei, kell oli 15:12)… pärnu -> tallinn… KODU!
eilne õhtusöök tundus hommikul tagasivaates nagu unenägu miskipärast 😛
aga noorus on lahe aeg… magad suurhallides, naudid muusikat… rokid täiega!
täna tuli hekki pügades mõte kirjutada üks lühijutt… midagi sellist:
Ta pügas hekki. Juba varajasel hommikutunnil ärgates oli temas tärganud tunne, et just just nüüd, täna, on õige aeg hekki pügada. Tööriided selga, hekikäärid kätte ja…
Mõne tunni möödudes oli ta enda ümber kogunud järjest suureneva hulga noori entusiastlikke hekipügajaid. “Näe, seal!” ütles üks kiilaspäine õpipoiss. Käärid tegid oma töö.
Kaugusest kostis sireen. “Tänapäeval ei julge välja minnagi, igal pool vohab kuritegevus,” nentis ta, märgates järjekordset ebatasasust ideaalsusele lähenevas hekis. Käärid välkusid taas ning veri langes sillutisele. Ta pügas hekki.
…aga ma ei kirjutanud… ma pügasin hekki. 😉