kord ammu-ammu, ühe tundmatuks jääda sooviva lennuki kabiinis… (okei, mulle ei jäänud lihtsalt nimi meelde)
…
1. ohvitser (pärast sideseanssi lennujuhtimisega): noh, küsi midagi
garf: ei no ma olen tegelikult lennanud ka, aga cherokees küll nii palju nuppe ei olnud
kapten: nojah, siin on nuppe palju… aga ega me neid ei kasuta, mida me ei tunne
garf: okei, aga… (osutades esimese ettejuhtuva nupu peale – must nupp, mida kaunistab valge number 5): mis see nupp teeb?
kapten: hmm… aa, see? see on tegelikult täitsa lahe, nendega saab siia ekraanile numbreid toksida
garf: nojah, mul on ka taskuarvuti kodus…
1. ohvitser: tegelikult on see transponder
garf: aijaa, on jah… siin on ju kirjas…
…
kristjan, va blondinka, kuidas see tume juuksevärv Sul nii pikalt ja ilusti peal püsib, ah? 😉
kusjuures.. mind teeb murelikuks just see kapten 😛
mina kui laulja ei pea teadma, misasi on transponder… no nüüd ma muidugi tean… aga teile ei ütle! 😛
böh… mingi asi, mis transpondeerib ?
täpselt nii! 🙂