…but the memory remains…

täna oli igav päev, istusin toas
palavuses vaeveldes, omaenda toas
vahepeal rüüpasin õlut ning siidrit
proovisin mängida maailma liidrit

koerad vist haukusid vahepeal
ju nad siis märkasid kedagi seal
naabripoiss vist vilistas, keegi ei tea
ja telekast ei tulnud mitte midagi head

äkitselt taipasin – miski ei klapi
hakkasin paanikas karjuma appi
arvasin tegevat piisavalt kära
kuid keegi ei kuulnud mind – kõik olid ära

nahk värvus punaseks. miks? ma ei tea
olin ehk karjudes kaotanud pea…

palavus tappis mu, surn’d olen nüüd
nii lõppes see imelik suveetüüd

hah! tüng! ei saagi seekord ühtegi lugu! 😛

3 Replies to “…but the memory remains…”

  1. lugu ei saa, sest seekord oli luuletus 😛

    kirjutasin mina, 2001 suvel vist… või oli 2002… ei mäleta 😛

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.