…and it feels just like the…

[12:47:02] garf: hmh
[12:47:05] garf: girls are so mean
[12:47:13] garf: they take your flower, they smile at you…
[12:47:20] garf: …and then they go offline

eile linnas jalutades riivas üks asi silma… kitš… suurtes kogustes… igal pool… või noh, vähemalt koolitüdrukute riietumisstiilis… silma kriipivad värvid, ülisuured plastikust kõrvarõngad… oeh…

[12:47:57] Maarja: so, which is it? am i NOT a girl, or am i offline?
[12:49:45] garf: you’re an exception

claire’s birthday / ruffus – eighties coming back

5 Replies to “…and it feels just like the…”

  1. a see on popp ja in. plikalikud asjad ja naiselikud asjad ja kerge hooletuna näiv ülepingutatus. jaa, kristjan, meie sinuga oleme vist mingid konservatiivsete põhimõtetega… 😛

  2. ei, me käisime… näiteringis… kunagi…

    nüüd me enam ei käi… näiteringis.

    aga ma ju teadsin, et see küsimus tuleb 😛

  3. hmm, ma olen ka koolitüdruk siis vist. mulle meeldivad kõrvarõngad, kotid ja jalanõud. nojasiis? ja ROHELISE pluusi ostsin endale ka hiljuti. kas te vihkate mind nüüd? laske käia 🙂

    ja mind nt ei huvita, kes on maarja. kristjan ei pastenud seda teksti siia ju ometi niisama. sa teadsid, et see küsimus tuleb, sest see oli provokatsioon. lihtne. mina provotseerimisele ei allu 🙂

    tänan tähelepanu eest.

    (tüdruk plastmassist kõrvarõngaste ja värviliste riietega)

  4. mingis koguses võib kitš isegi hea olla… aga mitte sellepärast ei hakanud ma neoonrohelist võtmehoidjat kandma 😛

    ja provokatsioon oli vaid see, et ma nime ei tsenseerinud… sest mingi sisetunne ütles, et vähemalt liis võiks midagi sellist küsida, kui maarjat nii tihti tsiteerida… olgugi, et ainult 2 korda üldse kokku

    no hard feelings, ok? 🙂

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.