Mis juhtus?

Lubasin ju kirjutada. Rohkem, mitte vähem. Paar postitust tegin ja siis kadusin täitsa ära.

Klaviatuur

Enne jaanipäeva lahkusin ASAst, plaaniga suveks aeg maha võtta ja sügiseks rahulikult uusi sihte seada. Õigemini — lahkumisavaldust esitades oli plaan just selline, aga tegelikkus ei läinud üldse plaani järgi.

Okei, tööleping ASAga lõppes täpselt kokkulepitud ajal, ent juba enne seda jõudsid uued projektid vaikselt külje alla sõita: läksin ajas 4+ aastat tagasi ja hakkasin Telema sortimendihaldust arendama. Omal ajal olid just sortimendihalduse Exceli-skriptid need, mis mind tagasi koodikirjutamise juurde tõid. Pidid veel ajutised olema. Hah! Siiamaani kasutusel!

Nii oli juuni alguses asutatud Garf OÜ endale esimese kliendi saanud (täpsuse huvides, Telema ei olnud otse Garf OÜ klient). Aga ma ei ole pika plaaniga veel niikaugel, et täiskohaga ettevõtjaks hakata. Vaja veel küpseda ja tarkust koguda. Ja nii ma jätkasin paralleelselt uue palgatöö otsinguid. Ega koodinikerdamise kõrvalt palju muuks aega-energiat jäänudki, sellest ka vähene kirjutamistahe.

Käisin rääkimas ühe ja teisega, avastasin põnevaid uusi võimalusi ja karjäärisuundi, millele ma varem mõelnudki polnud (nt koolitusjuht). Maailm avardus omajagu ja värve tuli juurde, halltoonidest rääkimata.

Septembri lõpuks oli mu laual 2 eriti erutavat pakkumist, millest aga vahepealne maailmapildi avardumine üldse välja ei paistnud — mõlemal juhul oli ametinimetuse lahtrisse kirjutatud “testijuht”. Mis, muide, oli tegelikult algusest peale plaan. Üks kahest pakkujast oli aga teisest kiirem ja suhtles minuga usinamalt (teist pidin paraku ise aeg-ajalt urgitsema) ja nii ta võitiski.

Selgus, et mind paeluvad endiselt just punase logo ja kolmetähelise nimega ettevõtted. Vähe sellest — 1. oktoobrist olen tagasi ainsas töökohas, kust mind ilma lahkumisavalduseta ära on saadetud. Kolmandat korda, kuigi CV-st see otse välja ei paistakski: Novo Systems, WM-data ja praegune CGI Eesti (mis vahepeal jõudis veel Logica olla) on sisuliselt ikkagi sama firma. Varasem staaž (mida on kokku 2 aastat) läheb lisa-puhkusepäevade arvestuses isegi arvesse! Ja jälle teen ma tööd Soome projektis, nagu ka 10 aastat tagasi. What goes around, comes around!

Tammsaare Ärikeskus

PS: Ajaloolise tõe huvides olgu siinkohal ära toodud ka nimekiri ettevõtetest, kellega mul (ametlikult või mitteametlikult) võimalikest koostööpunktidest juttu oli: Bitspinners, CGI, Clarified Security, Helmes, MyJAR, Nortal, RIA, Tieto, Zave Media.Endal on 10 aasta pärast põnev lugeda, muud midagi.

 

Paar teooriat suhetest

Täna vestlesime Raheliga pisut suhete teemal. Meil oli lõbus, ehk on teil ka! 🙂

[14:28:54] R: jaajah, see on see trammide teema
[14:29:09] garf: mis trammide teema?
[14:29:38] R: noh et meestega on nagu trammidega, ootad natuke – tuleb järgmine, ootad veel natuke – tuleb vana tagasi 😛
[14:29:44] garf: mm
mul oli kunagi sarnane teooria, aga mitte päris
[14:30:04] garf: niisiis…
suhte loomiseks on mingid soodsamad hetked kõigil, onju
õige meelteseisund peab olema
ja ma tõmbasin paralleeli bussidega
jõuad peatusesse, vaatad, bussi ei tule
otsustad järgmisesse kõndida
selle aja jooksul sõidab buss mööda
[14:31:21] R: 😀
[14:31:27] garf: järgmises peatuses jällegi ei tule, kõnnid veel edasi
tõenäosus bussiga ühel ajal peatusesse sattuda ei ole väga suur
ja kui satud, pole kindel, kas ta ka sulle sobivas suunas liigub
võib-olla saadki ainult 1-2 peatust sõita lõpuks 😛
[14:32:15] garf: aga nüüd ma mõtlesin siia ühe asja juurde
oled õnnelikult bussi peal, mis sind sihtkohta veab
ja näed ühes peatuses, et taga peatub kohe samas suunas minev ekspress!
[14:33:18] R: 😀
[14:33:19] garf: oh the temptation!
kui ekspress sulle vajalikus kohas peatub, on kõik bueno
ditchid oma vana bussi ja saad kiiresti kohale
aga… kui ekspressi peatusest oleks veel paar peatust edasi vaja sõita?
sõidad ekspressiga ära, kõnnid üksikuna järgmisse peatusesse ja satud uuesti oma vana bussi peale
[14:34:40] R: 😀
ühistransport on tore
[14:35:01] R: muide pane tähele sõna ÜHIStransport:P
[14:35:04] garf: 😀
nii et bussid on siiski mehed? 😀

…ja siis oli tema kord…

[14:35:22] R: heh
mina leiutasin eile ühe teise samatemaatilise teooria
idee sellest et inimestel on konstantne lähedusevajadus (sotsiaalsed olendid nagu me oleme onju) aga erinevatel hetkedel on erinevad inimesed meie ümber (perekond, sõpsid) meile piisavalt toeks, et see vajadus rahuldet oleks
ja siis kui saabub hetk kui tundub et lähedusevajadust keegi ei rahulda, siis me armume ära täiesti suvalistesse tüüpidesse/tsikkidesse, täiesti suvalistel alustel
[14:39:41] garf: okeeeeei…
[14:41:24] R: ses mõttes et inimesed armuvad ju palju tihemini ühepoolselt ära kui ka vastuarmastust leiavad
ja mõnikord armutakse ikka üsna üleloomulikult (a la suurte muusikute fännid, nö. armastus esimesest silmapilgust jms)
hinnatakse üht või teist omadust aga tegelikult on täiesti suur hulk mingeid teisi omadusi, mis siis selle objektiga absoluutselt tegelikult ei haaku
ja siis hakatakse neid haakumatuid nurki kuidagi sirgemaks lihvima kas enda poolt järele andes või teist poolt vabandades (a la ah, tal on nagunii nii kiire et sellepärast ta ei jõuagi mulle helistada vms. olgem ausad – kui asi oleks tõesti kahepoolne siis aeg ju leitakse ;))
ja varem või hiljem vastuarmastust leidmata saadakse nö objektist üle tunnistades a.) et te lihtsalt oletegi erinevad b.) et teine on lihtsalt loll et ta sind hinnata ei oska c.) ah mina ei väärigi teda
muidugi on ka need ilusad korrad kui tõesti midagi vastastikust tekib
aga enne seda on ikka väga palju peaga vastu seina jooksmist 😛