Aastakokkuvõte 2010: Kõik ülejäänu

Ajajuhtimine

Telema korraldas töötajatele Kristjan Otsmanni ajajuhtimiskoolituse. Nii olen ma oma aega vaikselt rohkem ja rohkem ohjes hakanud hoidma. Jube kasulik, soovitan kõigile! 🙂

Ühtlasi julgen soovitada ka raamatut, mille jõuluvana emale tõi.

Mark

Pärast seda, kui Mark täiega korvi sai, on järjest rohkem teatri poole kiskunud. Ja mitte ainult vaatama. Tahaks midagi ära ka teha. Aga seda siis, kui muud asjad eest ära on tehtud.

Reklaamid

Lisaks meeskoorile said ka BändCämp ja Telema tänavu mu reklaamihäält nautida. See on üks asi, mida peab uuel aastal kindlasti rohkem tegema.

Kickbike

Aprillis ostsin tõukeratta. Plaan oli end suvel sellega vormi ajada, aga… selgus, et algvorm polnud piisav. Järgmisel suvel proovin uuesti! 🙂

Jalgratas

Mu tubli Peugeot Origin XL on mind juba ’99 suvest peale truult teeninud. Loodetavasti teenib veel kaua. 2010 suvel sai ainult üks märkimisväärne jalgrattasõidupäev tehtud, suvise puhkuse 1. päeval 50km. Siis enam ei tahtnud. Ilmselt jälle see vormiteema…

Rulluisud

Juulis panin end üle mitme aasta korra FNSil proovile. Jäime küll lõpuks grupist pisut maha, aga väga lõbus oli siiski. Iseenesest ebanormaalne juhus: 2 vanakooli skeiterit otsustasid täpselt samal päeval ka nostalgitseda. Nii me seal siis vanu aegu meenutasimegi… 🙂

Treening- ja toitumiskava

Millalgi novembri esimese kolmandiku lõpus tellisin endale personaalse treening- ja toitumiskava. Nüüd käin regulaarselt jõusaalis ja söön tervislikumalt kui varem. Õige pisut annab juba tunda. Isegi pärast jõule. 🙂

Arvutimaailm

Osalesin mõned korrad Arvutimaailma suure testi meeskonnas:

Tagasi kooli

Sõltuvus, mis sai alguse veebruaris 2009, süveneb järjest. Ükskord, kui suureks kasvan, hakkan ma kindlasti kas õpetajaks või vähemalt koolitajaks! 🙂

Orkut

Panin konto kinni. Augustis vist. Aga kes seda enam mäletab.

Aastakokkuvõte 2009: Kõik ülejäänu

Viimane osa möödunud aasta kokkuvõttest, kus erinevalt eelnevast väga palju muusikast juttu ei tule. Sest noh, elu ei ole ainult laul — tantsu ja tagaajamist on ka vaja!

“Tagasi kooli”

Osalesin nimetatud projektis 2 korda: veebruaris ja oktoobris. Kohe, kui võimalus tuleb, lähen jälle! 🙂

Kassett-ajamasin

Võtsin kätte ja tõmbasin ühe väga vana kasseti digitaalseks ära. Mõned väljavõtted:

Töö

Telema on tore! 🙂

Meeleolukad ja arendavad (pool)aastakoosolekud, lahe seltskond (kuigi selle seltskonna voolavus on kohati pisut murettekitav), aga ka see, et…

Kui ma 2007 mais Telemasse tööle läksin, ütlesin väga selgelt: “Võin teha kõike muud peale programmeerimise!” Ometi, nüüd ma siis ikkagi programmeerin. Ametlikult alates juunist. Polegi nii jube.

Vabadus!

Augustis alustasin praeguseks ligi 5 kuud kestnud kainusperioodi. Näis, mis sellest edasi saab, aga siiani on igatahes ainult positiivne.

Visiitkaart

Aastavahetuspeol sündis idee teha endale isiklik visiitkaart, et purjuspäi mitte firma logoga paberikesi levitada. Ja noh, bändide promomine poleks ka ju paha. Selleks ajaks, kui ma ideest teostuseni jõudsin, oli alkoholiga juba ühelpool. Ometi, valmis ta sai! 🙂

Twitter

Märtsis tegin twitteri konto. Siis linkisin ta läbi ping.fm-i oma Facebooki konto ja blogiga ära. Igatpidi on kõik omavahel seotud! Praeguse seisuga 560 prääksu (aga kui ma siin nüüd “Publish” vajutan, tõuseb see 561 peale). 😉

Putukas

Nagu mul hobisid vähe oleks, leidsin suve lõpupoole ühe juurde ja ostsin Allanilt putuka ära. 2 korda olen võistelnud, esimesel korral polnud ostuotsus veel tehtud. Millalgi peab vaba aega leidma ja jälle sõitma minema…

Netiostud

2009 läks netipoodlemine minu jaoks lõpuks korralikult lahti. Eks ma olin enne ka paar asja tellinud, aga just mullu sõbrunesin eriti Amazoniga — 5 tellimust, mis on 2008 ja 2007 tellimuste arv kokku.

Mida ma siis tellisin?

Paar asja tellisin Thomannist ka. Eriti rahul olen nendega.

Ahsoo, FinalGeari särgid ka.

Kool

Vaikselt hakkab tunduma, et ma tõesti suudan seekord selle projekti lõpule viia. Siht on hetkel nominaalne 2011 kevad, aga kes teab…

Arvutimaailma testid

Marko üleskutsel võtsin ühe netipulga paariks päevaks enda kätte ja katsetasin. Osutus testivõitjaks. Järgimised 5 kuud olid sellega sisustatud. Minu nimi ja nägu Arvutimaailmas, Telema nimi samuti. Everybody wins! 😉

Sport

Jalgratas ja rulluisud on kuidagi… unarusse jäänud. Mõned korrad sai siiski pedaale sõtkutud ja ka kuiva asfaldi uisusammu tehtud, aga kaugeltki mitte piisavalt. Olgu tänavu suvel rohkem ilusat ilma! 😉

Heliaga käisime vahepeal regulaarselt (kord nädalas) sulgpalli mängimas, aga lõpuks kadus mu reket kuhugi ära ja sinnapaika see jäigi. Tarmo, kamoon! Hakkame jälle mängimas käima? 😉

2009. aasta sisse mahtus ka 2 kuud salsatrenni, aga sinna hakkasid kuidagi tihti lüngad sisse jääma, oli siis kooriga vaja esineda või bändiproovi teha. Ja üldse tundus tase lõpuks juba minu jaoks liiga kõrge olevat. 😛

Riisika tänav

Alates Männiku tee remondi lõpust (millalgi 2008 alguses, kui ma nüüd väga ei eksi) on mind häirinud Riisika tänava otsast Männiku teele tulles avanev vaade. Õigemini selle puudumine. Lisaks veel fakt, et mainitud tänav normaalseks kahesuunaliseks liikluseks ebanormaalselt kitsas on. Nii saigi lõpuks ometi LOV-i vastavasisuline avaldus tehtud, mõningate kohalike elanike allkirjadki kogutud ja… lubati, et jaanuaris tehakse ära. Lootus jääb! 😉

Inimesed

Ei ole midagi vihaleajavamat, tüütumat, igavamat, julgustavamat, inspireerivamat, kenamat ega lihtsalt positiivsemat, kui kõik need ümbritsevad inimesed. Olgu nad sõbrad, töö-, kooli-, koori- või bändikaaslased, kaas-bändcämperid, pereliikmed, õpetajad, õppejõud või lihtsalt naeratavad teenindajad. Nad annavad energiat! Kindlasti unustasin nii mõnegi ära ka, aga seda mitte paha pärast. Mul lihtsalt ongi halb mälu.

Möödunud aastal avastasin, et mul on võime — võime panna inimesed naeratama. Paremal juhul lausa naerma. Naergu nad või minu saamatuse üle, eesmärk on siiski saavutatud. Naeratage ometi! 🙂

Ja kõige lõpuks leidsin ma kellegi väga-väga-väga erilise. Aitäh, 2009! 🙂

“Tagasi kooli” okt. 2009

Kui ma esimest korda Inglise Kolledžis interneti ohtudest rääkimas käisin (loe lisa), oli mu kõige suurem probleem see, et 9. klassi tunnis sai materjal lihtsalt ca 20min enne tunni lõppu otsa. Seekord olin pisut paremini ette valmistatud — võtsin osa tasuta koolitusest, kus õpetati selgeks mõned elementaarsed põhitõed, anti võimalus tutvuda teiste projektis osalejatega ning jagati igasugu kasulikke näpunäiteid tunni edukaks läbiviimiseks. Kõhklejaid ka julgustati.

Igatahes otsustasin ma eksperimendi korras oma senist kava mitte väga muuta, küll aga taipasin oma eelmise katse põhilist viga — 9. klassi tunnis jäi sissejuhatus liiga lühikeseks. Ehk siis: kohe asja juurde minnes ei suutnud õpilased korralikult teemasse lülituda, mistõttu jäi ka nendepoolne panus (näidete ja küsimuste näol) väiksemaks. Or so I thought.

Kavasse lisandus niisiis üksainus punkt: sõltuvus. Lõplik kava:

1.    E-post
1.1.    viirused
1.2.    rämpspost
1.3.    phishing
1.4.    võlts-viirusehoiatused
1.5.    petuskeemid
2.    Suhtluskeskkonnad
2.1.    identiteedivargus
2.2.    laim/kiusamine
2.3.    väljapressimine
2.4.    pettused
3.    Veebis surfamine
3.1.    viirused
3.2.    nuhkvara
3.3.    hasartmängud
4.    Muud ohud
4.1.    sõltuvus
4.2.    turvaaugud

Seekord määrati mind tunde andma 8. klassidele. Kõlas nagu paras väljakutse. 🙂

Jõudsin aegsasti kooli, kaasas kava ja salarelv (Linda). Oma esimeses tunnis kohtusin 8b klassiga, kusjuures “päris” õpetajat kohal ei olnudki. Tervislikel põhjustel. Klass jagunes esmapilgul selgelt kaheks — minust vasakule jäid need, kellele klassi ees räägitav rohkem huvi näis pakkuvat, parempoolsetel (nende vaatest küll vasakpoolsetel) oli põnevam omavahel vestelda. Korrale pidin neid kutsuma küll ainult 3 korda tunni jooksul, kui möla liiga suureks paisus. 🙂

Eelpool mainitud teooria tundus paika pidavat: pisut pikema (~5…10 min) sissejuhatuse abil jätkus kavast ilusti tunni lõpuni (enamgi veel, 35. minutil tundus, et ei jõuagi kõiki teemasid kaetud). Alles ca 3 minutit enne vahetundi küsis keegi, kas ma neile kitarri ka mängin. No eks ma siis mängisin, aga ainult ühe pisikese teemakohase refrääni. 😉

Pärast pisikest “boksipeatust” õpetajate toas ootas mind juba 8a koos õpetajaga. Seekord oli klassis ka netiühendusega arvuti ja digiprojektor — mille ainsaks otstarbeks osutus ühele õpilasele huvi pakkuva veebilehe demonstreerimine. Nimelt küsis noormees, kas antud saidi näol (Lockerz) on tegu petuskeemi või “päris” asjaga. Ei osanud kohapeal kohe arvamust avaldada, aga Google andis hiljem tulemusi — suurem osa vasteid päringule “lockerz review” on ülistavas toonis, mis ei kõla just kuigi usutavalt. Jubedalt meenutab püramiidskeemi. Soovitasin neil igal juhul kriitiliselt suhtuda ja võimalikult palju oma peaga mõelda, kuid ka usaldusväärsetest allikatest lisainfot otsida. Jääb üle vaid loota, et nad allikate usaldusväärsust hinnata oskavad.

Igatahes — kuni õpetaja arvutisse sisse logis, tekkis klassis korraks sumin. Huvitav nähtus. 😉

Veel üks tähelepanek: kui õpetaja oli klassis, said teemad kiiremini otsa. Tundub, et distsipliinil on varjukülg — õpilased ei julge õpetaja juuresolekul justkui oma mõtteid kuuldavale tuua. Just a theory! 🙂