Penthouse 9: nullist Noortebändi finaalini ja tagasi (3/3)

Veel enne Allani lahkumist uuendasime pisut oma identiteeti. Parafraseerides üht hiljutist sotsiaalmeediast kõnelevat menufilmi: “Drop the #.” Mispeale oli Mikk kohe ka nõus meile natuke kujundama.

Penthouse 9 logo

Aga siis sai kõigil kaugsuhtest kõrini ja Allanile tuli asendust otsida. Proovidest käis läbi ca 5-6 bassimeest, kellest Janno ainsana meiega ka lavale jõudis. Meenub ka üks piinlik hetk, kui Villem ja Johan korraga proovikasse sattusid ja tuli kiiresti otsustada. Ja siis ühtäkki oli bänd viieliikmeline: lisandus Erki (no see Eesti Talent, Erki-Andres Nuut) süntesaatoril. Minu mäletamist mööda jõudis ka see koosseis ainult ühe esinemise teha, 2009 jõuluturul.

Eelviimane koosseis: kord laval, kord stuudios

Kord laval, kord stuudios. Aga mitte “Täna siin, homme seal”-stiilis, vaid täpselt üks kord jõudsime lavale ja üks kord stuudiosse. Salvestas Kostja (Aides) ja miksis-masterdas Taavi (Aides). Vaatamata salvestuspäeva aeglasele algusele (Aides korraldas eelmisel õhtul oma plaadi toetuseks kontserdi) ja venivale lõpule (Erki tahtis ilmtingimata kõik sündikäigud ise sisse mängida, kuigi lõpuks läks vist ikka natuke MIDIseks ära) oli lõpptulemus ilmselt meie parim singel. Kuigi lugu iseenesest kunagi mu lemmikute hulka ei kuulunud, kasutan ma ta algust siiani mobiilihelinana.

[audio:http://juhe.ee/p9/mp3/penthouse_9_-_tuledes_valelik_linn.mp3]

Selles, mis järgmisena juhtus, tunnen ka endal mõnevõrra süüd. Nimelt tekkis võimalus üle hulga aja jälle esineda, seda veel päris auväärses seltskonnas, aga… mina tõmbasin pidurit. Samaks päevaks oli juba varasem kohustus kalendris: meeskoori kevadkontsert. Niisama lauljana oleks veel viilida saanud, aga astusin üles ka kuueliikmelises kandleansamblis. Ainult proovide tegemine, ilma esinemisteta, ei rahuldanud paraku kõiki bändiliikmeid ja pärast üht üsna ootamatut e-kirja Johanilt otsisime jälle uut bassimeest.

Viimane esinemine ja lõpp

Õnneks tõi BändCämp järjest rohkem entusiastlikke noori instrumentaliste kokku, sealt leidsime ka noore ja entusiastliku Martin-Eero. Ja andsime tuld. Energia oli jälle üleval, tegime proove ja vaikselt hakkas jälle ka esinemisvõimalusi terendama. Ainult üks pisike probleem oli: mina. Neljapäeva plaat hakkas vaikselt valmis saama ja tähelepanu koondus sinnapoole. Piinlik tunnistada, aga Penthouse oli minu jaoks alati pigem ajutise kõrvalprojekti staatuses. Nii ma siis ühes proovis ütlesingi, et tahan bändist ära minna. Janno: “Ainult siis, kui sa kellegi enda asemele leiad.” Niipalju siis sellest.

Lisaks sellele, et Pent kogu brändiga nullist tahtis alustada (just brändiga, mitte bändiga: uus nimi, uus kontseptsioon, uus sõnum, sama bänd), hakkasid distsipliiniprobleemid mingil hetkel mõningatele meist närvidele käima: proovid kippusid algama mitte vähem kui pool tundi pärast väljakuulutatud aega. Ehk siis vähemalt poolteist inimtundi, sest mina, Pent ja Janno olime täpsed. Ja nii me lõpuks otsustasime, et juba kokkulepitud esinemine Tammsaare pargis jääb viimaseks.

Afterlife omandas uue tähenduse.

Statistika

Penthouse 9 / Penthouse#9 / Penthouse / Üheksas elu astus üles kokku 22 korda. Koosseisude kaupa jaguneb see enam-vähem nii:

Kristjan, Pent, Allan, Epp 1
Kristjan, Pent, Allan, Heido 1
Kristjan, Pent, Allan, Janno 16
Kristjan, Pent, Janno 1
Kristjan, Pent, Janno, Janno 1
Kristjan, Pent, Erki-Andres, Johan, Janno 1
Kristjan, Pent, Erki-Andres, Martin-Eero, Janno 1

Lisaks veel sageli akustiline spin-off koosseis “Pent & Garf”:

Kristjan, Pent 1
Kristjan, Pent, Janno (“Pent & Garf feat. Janno”) 1
Kristjan, Pent, Erki-Andres, Janno (“Pent & Garf feat. Janno & Erki”) 1

Stuudiosalvestised:
Üheksas elu – Üks võimalus [mp3]
Penthouse#9 – Afterlife [mp3]
Penthouse#9 – Ettekäänete allee [mp3]
Penthouse 9 – Tuledes valelik linn [mp3]

Penthouse 9: nullist Noortebändi finaalini ja tagasi (2/3)

Telliskivi proovikast on säilinud kiisude kahe viimase singli lüürikaeelsed instrumentaalsalvestused. Lood on muus osas üsna sarnased stuudioversioonidele, aga trummipartii on hoopis midagi muud. Ja siis ühel hetkel otsustas Epp vaiba alt ära tõmmata: “Ma kolin nüüd mõneks ajaks Saksamaale.” Algasid uue trummari otsingud.

Kõigepealt oli Lauri, Neljapäeva toonane bassimees. Väga jazz, aga omajagu ebakindel ka — varasem trummimängukogemus ju praktiliselt puudus. Siis hakkas tervis ka alt vedama, aga esinemine tuli järjest lähemale. Haarasime kiire hädaabivariandina Neljapäevast Kamaka punti.

Tõus üheksandasse katusekambrisse

Kamakas, kes võib-olla meie progressiivsete ambitsioonidega väga ei sobinud, suutis vähemalt stabiilset tempot hoida. Ühtlasi kaasnes tema saabumisega nimemuutus: Üheksandast elust sai Penthouse. Lihtsalt Penthouse. Ilma lisadeta.

Veel viimane trummarivahetus ja koosseis oli valmis. Põhikoosseis. See, mis Noortebändi finaali ja igale poole mujale jõudis. Pent, Allan, Janno ja mina. Mäletan Janno esimest proovi hästi. Instant synergy. Kõigega tuli kaasa, mis me talle ette söötsime. Kõik lood hakkasid ühtäkki paremini toimima, kui eales varem. Lahkusime proovikast eufoorias. Nüüd oli vaja veel uus demo salvestada ja bändi nimi selgeks rääkida.

Noortebänd 2009

Cat’s Penthouse, Silent Paws, RePenthouse, Nine Lives, Helikäpp… kõik need variandid (ja veel nii mõnedki) käisid läbi, aga lõpuks jäi Penthouse#9 (loe: “Penthauss number üheksa” või “Penthouse number nine”). Tegime kähku särgid ka, kuhu minu esialgne visand logona peale läks. Seljal lihtne ja lühike tekst: “MULLE MEELDIVAD KIISUD”

Pärnus sai selle särgiga pulli ka. Jalutasime pärast soundchecki niisama mööda linna, järsku ilmusid kuskilt jänkukõrvadega tüdrukud ja pakkusid muffineid. Tüdrukuteõhtu, noh. Näitasime irvitades jänkudele oma loosungit, ebanormaalne kokkusattumus. Lõpuks tegi Marko (helimees) kõigile muffinid välja,” kirjeldab anonüümseks jääda sooviv bändiliige.

Pärnu. Noortebänd 2009 eelvoor. Erandlikult lasti edasi kahe asemel kolm bändi, meie nende hulgas. Marko sõnul olla kommentaatorite poolt kostnud kiidulaulu: “Nagu päris bänd!” Ühtlasi ei tahtnud kõik hästi uskuda, et Afterlife meie oma lugu on. Aga on. Või noh… oli.

[audio:http://garf.juhe.ee/mp3/penthouse_9_-_afterlife_128kbps.mp3]

Üheööliblikad

Radio Mania, Terevisioon, Noortebändi finaali ülekande kordus pärast Eurovisiooni, TULP, Peda Folk, BHRA hooaja avamine; BändCämp, kus Pent ja Janno juhuse tahtel ühte bändi loositi — loomulikult panid võistluse kinni; KIMU… ja selleks ajaks oli meil juba uut bassimeest vaja, sest Allan oli Tartlaseks hakanud ja ei vedanud kuidagi välja.

Ahjaa, enne Allani lahkumist salvestasime ka oma kolmanda singli. Või esimese, sest eelmised olid ju kõigest Noortebändi eelvoorudesse suunatud demod.

[audio:http://garf.juhe.ee/mp3/penthouse_9_-_ettek22nete_allee.mp3]

Järgmises osas:

  • Bassimehed ei püsi
  • Bänd vahetab nime
  • Viimane singel
  • Kõik muu

End otsides.

Ma olen eksinud. Kadunud. Kaotasin end ära. Ühel hetkel oli kõik justkui korras ja siht selge, järgmisel ei tea enam üldse, kuhu poole minna.

Kõik sai alguse… Ei, algus oli palju varem, aga üks oluline tõuge tuli siis, kui Hele mulle näitas, et Telema süsteemiadministraatori koht mu isikuomadustega hästi ei sobi ja lubas mul avalikult (ilma pingeta) uut töökohta otsima hakata. Ühtäkki oli terve maailm mu ees valla, jookseks või… Täpselt. Kuhu?

Mõtlesin siit- ja sealtpoolt. Arutlesin iseenda ja teistega. Üheltpoolt tahaks valdkonda vahetada, teisalt jällegi ei raatsi. Mõtleks kõrgema-kaugema sihi välja, oskaks ehk selles suunas töölegi hakata, aga ei.

10 aastat tagasi sain 18 ja teadsin täpselt: minust peab saama programmeerija. Saigi. Nüüd olen mitu korda selle soone pealt välja rabeleda üritanud: ei taha kuidagi õnnestuda. Ja ometi tean ma, et olen ka selles valdkonnas endiselt väga nõrk. Töökogemust on ajaliselt palju, aga areng jäi mingil hetkel seisma. Lihtsalt ei ole sügavamat huvi kui pisike pealiskaudne skriptimine. Aga ka selle eest saab palka, kui muu ei aita.

Vahepeal flirtisin projektijuhtimisega. Sain mingil määral hakkama. Nüüd, 2 aastat hiljem, arvasin jälle sinna tagasi tahtvat, aga tänasel töövestlusel (kandideerisin just projektijuhi kohale) ei suutnud ma end lõppkokkuvõttes ka iseendale projektijuhina maha müüa. Ja no kui aus olla, ei tulnud see projektijuhtimise-idee ei algselt ega ka nüüd minust endast, vaid väljastpoolt.

Mis on mu suurim kirg? Muusika? Jah. Aga sellest ju siinmaal ära ei ela, kui just end saatanale maha ei müü. Pealegi pole mul grammigi erialast haridust ja oskusedki on, taaskord, pinnapealsed. Samas — laulda end edukalt Noortebändi finaali, salvestada autoriplaat, jõuda mõne looga raadiosse, olla TTÜ BigBändi koosseisuline vokalist, jne. Saavutusi isegi juba natuke on, ehk õnnestub sel teel veel miskit saavutadagi.

Raadio- ja telemaailm on mind ka juba väga pikka aega köitnud. Aga selles osas pole oskusi niigi palju kui mujal. Ja võimalikke variante on nii palju, et üldse ei oska valida.

Koolitamine/õpetamine? Jah, aga kõigepealt peaks ennast koolitama. “Tagasi kooli” on selles suhtes inspireerinud küll ja rohkemgi.

Trükimeedia? Arvutimaailma suurtes testides osaledes on pidevalt tahtmine midagi ka lõpuks ise kätte võtta, testida ja valmis kirjutada, aga… pole teinud, sest kalendrist ei paista kunagi piisavat auku. Aga see on ettekääne, ma lihtsalt ei julge.

Läbi kogu elu on mind süüdistatud laiskuses. Ma lisan siia nüüd veel ühe jubeda süüdistuse: pealiskaudsus.

Aga algus mõtete korrastamisele on tehtud. Kui käesolev kirjutis mu elu hiljem valitud karjäärirajal raskemaks teeb, so be it. Raskused on selleks, et neid võita! 🙂

PS: Muus osas on elu endiselt lill. 🙂

Neljapäev – C-Cup

Möödunud nädalal sai Oskar lõpuks meie augustis tehtud salvestustest esimese loo lõplikult valmis. Yay! 🙂

Aga… ülejäänud plaaditäis (kokku 13 lugu) võiks ka valmis saada. Tahaks juba edasi liikuda või nii. Seega palusime abi ka Radio Mania eetris: mania_20090617.mp3

Lugu ise on siin: neljap2ev_-_c-cup_192kbps.mp3

Igatahes — oleme kõikvõimalikele miksimis-masterdamis-produtseerimispakkumistele avatud! 🙂

…talkin’ about things like…

Nüüd on see siis tehtud. Penthouse#9 esimene raadiointervjuu nimelt. Nagu ikka, läks suure ähmiga meelest kontaktandmed välja hõigata, aga pole hullu — vähemalt on Afterlife oma elu elama hakanud ja keerleb Mania listis. 😉

Suutsin vestluse ka bändi arhiivi salvestada, kuulata saab siit.

Kui nüüd pärast seda keegi meid ikkagi esinema tahab kutsuda, siis penthouse9@juhe.ee on õige aadress. 🙂