Aastakokkuvõte 2017

Nagu mullu, nii ka tänavu on (sotsiaal)meedia täis lugusid sellest, kui õudne eelmine aasta oli ja kuidas järgmine võiks parem olla. Isiklikus plaanis polnud 2017 üldse paha. Võiks lausa öelda, et läheb endiselt tõusvas joones. Proovin lühidalt kokku võtta, aga vist ei tule välja.

NB! Kui kuskil on joon all, on see tõenäoliselt link edasise lugemiseni. Niisama katsun ma allajoonimist vältida, ausalt ka.

Pere / kodu

Elutuppa saime uue vaiba ja diivani. Jätkasime aiapeo-traditsiooni. Kuuse paigutasime sedapuhku teise nurka kui tavaliselt, aga muidu on selles osas kõik vaikne ja rahulik — ei mingeid põrutavaid pommuudiseid. Mis on vahelduseks (eelkõige eelmise aastaga võrreldes) täitsa tore.

Vinüülid

Sellel rindel jätkus vähemalt sama maniakaalselt kui mullu: kollektsioon täienes ligi 150 plaadiga. Oma panuse andsid sellesse ka naabrid, kes mind oma kogus rehitsema kutsusid. Suurem kogu vajab suuremat riiulit, niisiis palusime Margol-Annelyl IKEAst ühe kaheksase KALLAXi tuua. Nüüd mahuvad enam-vähem kõik plaadid ilusti ära. Mõned põnevamad on eriliselt meelde ka jäänud. Näiteks Curly Stringsi valgele vinüülile pressitud värske album on täiesti omalaadne kogemus — justkui asetaks nõela taldrikule. Või siis see Leikki plaat, mille ma ostsin plaaditurult põrsana kotis, müüja soovituse peale. Sobis küll!

Plaate võib mulle (nüüd vist juba lausa ka “meile”) alati kinkida. Seda trikki kasutas tänavu lisaks Imbile ja emale ka Valdo. 🙂

Kultuur

Raamatud. Võtsin Goodreadsis sõpradest eeskuju ja panin endale aastaks eesmärgi lugeda (või kuulata) 12 raamatut. Aastale tõmbasin joone alla 15 teosega, millest paar olid, tõsi, hoopis loengusarjad. Erinevatel põhjustel eelistan audioraamatuid: no kuidas sa näiteks Tallinnast Riiga sõites autoroolis raamatut loeksid? Seal küll sõltub nauding suuresti ka sellest, kes ja kuidas teksti loeb. Siiani on mul valikutega päris hästi läinud, ainult ühe olen tagasi andnud. Audible on selles mõttes tore, et kui ei meeldi, saad raha tagasi. Ja ühe paberraamatu eest sain ka raha tagasi, kuna üks kullerfirma selle kaubanduslikku välimust pisut vähendas.

Aasta lemmikud:

Ja kõik ülejäänud olid ka head.

Teater. Veebruaris tõi T-Teater lavale Krabatimängu, millele ma esimest korda ilma Margo abita reklaami tegin ja mille esikapeol ka bigbändi pisike esindus mõned meeleolukad palad mängis.

Sünnipäeva tähistasin sedapuhku laval, kui “Läbi jäätunud klaasi” teist hooaega mängima hakkas. Aprillis vaatasime Timoga pärnus Boybandi, mida ma siinkohal väga ei kommenteerikski. No sest kui midagi head pole öelda, ära ütle, eksju. Ah, ei, poisid laulsid ju ilusti ja tantsisid ka, aga… seda maagiat ei olnud, mida ma teatriga seostama olen õppinud.

Üks suvine vabaõhuetendus sai ka tänu Malle sünnipäevale ära külastatud. Sisu kõnetas tänaselgi päeval, lisaks pakuti vinget akrobaatikat — ja kapsast jagati publikussegi! Säärane mulk siis nimelt.

Septembris esietendus Tartus Sireti kirjutatud Beatrice, millele eelnenud raamatuesitlus ja sealne arutelu ka tükile kõvasti juurde andsid. Tänu Dorisele ja Martinile saime üle hulga aja Linnateatris käia (Igatsus).

Ühel hetkel tabas Imbit balletipisik, mis tõi meid aasta lõpus kaks korda Estonia saali. Kõigepealt Tramm nimega Iha, mis minu silmis raudselt aasta parima elamuse tiitlit väärib. Vahetult enne jõule käisime veel Pähklipurejat ka vaatamas.

Kontserdid. Tänavu nägime kõige rohkem laval ilmselt Vaikot ja Eliiti. Eriti armas oli see, kui nad viienda pulma-aastapäeva õhtul Intsikurmu pealavalt meile ühe loo pühendasid. Selle loo. Peab tunnistama, et sellisel emotsionaalsel seosel on tohutu jõud ja nii nautisingi ma seda varem pigem suvalisena mõjunud pala mõned päevad hiljem Pirita teel kabrioletiga sõites täiel rinnal. Ühtlasi peab lisama, et Intsikurmus oli neil ilmselt suve parim heli.

Laulupeol tõdesin, et kui ma peaks seda kunagi veel pealtvaatajana nautima, tuleb kindlasti istekohaga pilet osta. On küll kallim, aga rohkem hingamisruumi ja (Captain Obvious strikes again) garanteeritud istekoht pealegi.

Aasta lõpetasime kultuurselt Hennessy uusaasta(eel)kontserdiga Pärnus.

Podcastid. Parim asi maailmas on Tell Me Something I Don’t Know. Avardab silmaringi ja ajab naerma ka.  Freakonomics Radio, Nerdist, Autosport podcast, ATP, Shift+F1 ka, aga üldiselt olen viimasel aastal pigem audioraamatute lainel olnud.

Kino. Mulle uus Star Wars meeldis. Aga see ei olnud kindlasti aasta ainus film. Teisi lihtsalt… ei mäleta enam. 🙂

Sarjad. Kindlasti Black Mirror. Ja Fargo. Ja  Brooklyn Nine-Nine, The Crown, Star Trek: Discovery, The Expanse, Rick and Morty, BoJack Horseman, Dirk Gently’s Holistic Detective Agency, Better Call Saul, Suits, How to Get Away with Murder, Narcos, Handmaid’s Tale, Orange is the New Black, iZombie, The Get Down ja loomulikult Stranger Things. Me nagu muud ei teekski? Appi.

Bändid / lava

Kaaperdatud bändide nimekirja suutsin tänavu lisada sellised nimed, nagu Tulv, Trio Comodo ja… no ma ei tea, mismoodi NOËP siia nimekirja sobida võiks. Ühtpidi pole tegemist ju otseselt bändiga, teisalt kutsus Andres mind ise lavale. Okei, eks ma natuke ju vihjasin ka paarkümmend korda, et võiks midagi koos teha. Aga see taustalugu, mis ta ette rääkis, oli eriti nunnu: oli kord üks pikkade tumedate juuste ja habemega tegelane (loe: mina) nende kodus kitarri plännimas ja oma lugusid laulmas käinud. Mispeale tema mõtles, kui raske see laulukirjutamine siis ikka olla saab. See teadmine, et sa oled kellelegi kunagi inspireeriva tõuke andnud, see on nii-nii magus. Aitäh jagamast! 🙂

Theatrum Hospitalis kaaperdas omakorda mind ennast sünnipäevaks ära. Olgu, tegelikult olin ma hea meelega nõus sõbrad hoopis teatrisse kutsuma. Parimatest parimad tulid kohale ka! 😉

Neljapäev esines tänavu üheainsa korra, sedagi hübriidkoosseisus — Marti ja Allanit asendas Bigbändi rütmigrupp (Mari bassil, Jüri klahvidel ja Pennar kitarril). Janno oli sedapuhku siiski trummidel. Eks meil on aiapeol ikka Neljapäeva ja Bigbändi vahel kohati pisike trummarivahetus käinud, seekord siis mitte. Proovi ei teinud kordagi, lood olid kõik Arderi sõnadele ja puusalt. Päris seisma ei jäänud kordagi, kohati tuli täitsa mõnus tunne peale. Aga uuel aastal võiks päriselt ka bändi teha. Ah, poisid? 🙂

Bigbänd. Sain laulda Luisaga duetti, sain Voldemar Kuslapilt komplimendi oma tämbri kohta. Ja muidugi Maia ja Mimmu oma õpilastega ja Simmo ja kõik teised toredad tegelased. Livin’ the dream!

Sedapuhku ei mänginud terve aasta jooksul üheski firma- ega koolibändis. Küll aga värbas SEB ansambel Ressurss mind aasta lõpus oma ridadesse, kitarri mängima ja laulma. Eks peab jälle harjutama hakkama, muud ei jää üle.

Ja Punane müts tiirleb endiselt raadiotes. Jess! 😀

Meeskoor

Vaatamata aeg-ajalt kummitavatele lahkumismõtetele olen siiani meeskoorile truuks jäänud. Kevadel, kuigi ma sel hetkel tegevkoosseisu ei kuulunud, olin abiks “Tagurpidi” kontserdi greenscreeni taustade ajastamisega. Lisaks tegime maskiballiks jälle ühe kiire grupika. Sügishooajal, kui ma “avalduselt” tagasi tulin, suutsin sedapuhku ka piisavalt punkte koguda ja jõulukontserdiks lavale saada. Aga endiselt tiksuvad peas need mõtted… Noh, et kas äkki oleks aeg vahelduseks mõnes teistsuguses kooriliigis end proovile panna…?

Töö

Rahulik aasta oli. Kordagi ei vahetanud töökohta. Ainult ametinimetus muutus pisut, aga see oli pigem rolli ja üldpildi täpsustumise tulemus. Endiselt olen truu 3-tähe-lühenditele. SEB põhitööandjana, lisaks EIK (kevadel juhendasin igal õppekaval üht lõpetajat) ja TTÜ (alates augustist, aga selle liitumisega seoses paraku veel väga sooje tundeid ei teki). Lisaks veel NTD ja AKA. Ja neis kõigis on töö mingil määral testimisega seotud. Selles mõttes on ka täitsa sobiv, et ma endale ühel hetkel ca 5 “testpilot” kirjaga särki tellisin. Miskipärast on nad selle nüüd valikust maha korjanud.

Sõbrad

Ilma sõpradeta poleks mitte midagi. Ja jälle tegime me liiga vähe lauamänguõhtuid. Peaks end rohkem sundima. Aga — tundes ennast, ei tule see mul välja. Siit ka palve: kui sa tunned, et tahaks meiega lauamänge mängida või niisama lobiseda, kutsu end meile külla. Või meid endale. Ja tegelikult käime me vahel ikkagi ühekaupa ka väljas, kui mõlemad ära ei mahu. 🙂

Vidinad / tehnika

Meil mõlemal Imbiga on sellest aastast Fitbit Charge 2. Sünnipäevaks saime. Täitsa piisav, et lugeda samme, jälgida unerütmi, näidata kella, pulssi, kulutatud kaloreid ja palju muud. Lisaks ei ole ma terve aasta jooksul kuigi tihti telefonil hääli sisse lülitanudki, sest randmel olev vidin vibreerib ka sel puhul. Jõulude ajal sain teada, et paraku ei ühildu see teps mitte kõigi nutitelefonidega, nii et seda tasuks enne kontrollida.

Leidsin tänavu ka oma lemmik-kõrvaklapid. Või no tropid. Need, mis kõrva sisse käivad, noh. Maksid tervelt peaaegu 10 eurot! Kui ma esimese paari ära lõhkusin ja uued tellisin, ei olnud nii head soodukat ja tuli 14 välja käia. No ausõna, worth every penny! Kahe draiveriga ja puha. Bassi üldiselt sellistelt pisikestelt ju ei ootaks, aga nendel isenditel tulevad madalad sagedused justkui ilma mingi pingutuseta välja — meenutades suurt Ameerika auto mootorit, mis laisalt-laisalt podisedes oma meeletutest jõuvarudest aimu annab.

Jõuluvana tõi uue kaamera ka: Fujifilm Instax Mini 90. Uusaastaööl väitis Kärt, et mul olla selle insta-endli värgi peale annet. No ma ei tea. 🙂

Aasta viimasel päeval sain kätte Degritteri beetaversiooni. Tegemist on värske Eestis disainitud vinüülipuhastusmasinaga, mis lähiajal turule peaks tulema. Esimesed katsed hästi räpaste plaatide puhastamisel andsid juba päris häid tulemusi, uuel aastal katsetan edasi. 🙂

Kool

Sellega on nüüd ühelpool. Suutsin ära teha nii erialapraktika, magistriseminari kui ka magistritöö. Viimase hindele B (kuigi retsensent pakkus A-d). Kuna cum laude polnud kunagi isegi teoreetiline võimalus, on B hea küll. Lausa väga hea. Ainult et aktuse pilte saab paraku ainult raha eest tellida. Pff.

Tervis

Silmad töötavad aasta pärast laserlõikust endiselt hästi, aga trenni teen endiselt liiga vähe ja ei toitu ka piisavalt tervislikult. Aga muidu on kõik siiski hästi. Fitbit sunnib natuke rohkem liigutama küll, kuigi latti võiks vist natuke tõsta.

Asjad, mida ma sel aastal esimest korda tegin

Imbi suguvõsa jõuluõhtul pidi paki kättesaamiseks lisaks luuletusele/laulule ütlema midagi, mida sa 2017. aastal esimest korda elus tegid. Mõtlesin minagi mõned:

  • Juhtisin õhtut ettevõtte sünnipäeval
  • Kuulasin valget vinüüli (Curly Strings)
  • Laulsin Kaitseväe orkestriga
  • Käisin 11 korda komandeeringus, neist 7 Vilniuses — varem pole nii palju kordi aastas tulnud
  • Vaidlesin (edukalt) end siduvast lepingust vabaks
  • Kasutasin TTÜ uut ÕISi
  • Sain Amazonist tasuta raamatu
  • Esitasin endale Goodreadsis väljakutse (12 raamatut aastas) ja sain sellega edukalt hakkama (15, sh paar hääääästi pikka loengusarja)
  • Teenisin autoritasudest aasta jooksul üle 100€ (kuigi suur osa sellest tuli 2016 novembri-detsembri aruannetest, mil me Neljapäevaga ETV+ eetris olime ja Elmar hoolega “Punast mütsi” mängis)
  • Koostasin (ja saatsin välja) pressiteate singli kohta, mida ma ei kirjutanud ja kus ma isegi ei laula. Olgu, bändi liige ma ju olen. 😉
  • Kirjutasin ja kaitsesin magistritööd, edukalt veel pealegi.
  • Laulsin itaalia keeles soolot. Ja mitte mingit suvalist laulu, vaid seda! Ühtlasi kirjutasin endale esimest korda elus sõnad eestipärase hääldusega välja. Päriselt ka pole kunagi varem sellist otseteed proovinud. Päris naljakas oli.
  • Sõitsin kabrioletiga. Okei, kõrval olin varem ka istunud, aga mitte roolis. MX5 on täitsa nunnu, ainult jalgadele võiks rohkem ruumi olla — käiguvahetused olid üsna ebamugavad. 🙂

Kokkuvõte

Hea aasta oli. Palju uut ja huvitavat, palju emotsioone. Tulgu uus vähemalt sama hea! 🙂

Aastakokkuvõte 2015

2015. Loksutas? Tõepoolest. Jätan globaalsed sündmused taaskord kommenteerimata ja jätkan mõnusalt egotsentristlikku joont. Same procedure as every year.

NB! Kui kuskil on joon all, on see tõenäoliselt link edasise lugemiseni. Niisama katsun ma allajoonimist vältida, ausalt ka.

Uue aasta õnn 2016

Vidinad / tehnika

  • Telefonid ja tahvlid ei tundu viimasel ajal enam midagi uut ja põnevat pakkuvat, seega katsetan-arvustan neid ka vähem. Sekka pakutakse ka muud huvitavat tehnoloogilist, näiteks nõgusa ekraaniga UHD-teler.
  • Mullu Imbilt saadud jõulukink (vinüülimängija) pakub endiselt palju rõõmu — muuhulgas võimaluse mulle igal hetkel huvitavaid plaate kinkida.
  • Oma iPadi suutsin Soomes ära lõhkuda. Kindlustusest oli kasu!
  • Androidi ja Windows Phone’i ebastabiilsusest sai kõrini, nüüd tiksub taskus iPhone 6. Siiani ei kurda.
  • Oli ka perekondlik autovahetuse aasta. Jäime Imbiga mõlemad margile-mudelile truuks (temal Civic, minul Focus), aga läksime üle automaatkastile. Mõlemad. Õnneks pole lumi veel korralikult maha tulnud, et manuaali teisest käigust puudust võiks tundma hakata. 😉
  • Aastat defineerivaks vidinaks võiks ilmselt ikkagi LEGO lugeda. Isegi jõuluvana kotti oli üks komplekt poetatud, mille ma loomulikult kohe kokku pidin panema. 😀

Sõbrad

  • Aastasse mahtus vaatamata tihedale kalendrile siiski mõningaid meeleolukaid mänguõhtuid, seenelkäike ja muidu toredaid koosviibimisi. Aitäh, sõbrad!
  • Sofiaga käisin pärast mõningast hoovõtmist lõpuks juuksuris. Ta küll alguses ei tahtnud uksest sissegi minna, aga muidu oli tubli ja pärast rõõmus ka, et pusadest lahti sai.

sofia_20150102

Meeskoor

  • Tegime jälle grupikat, seekord jõudis lavale eelmise eellugu. Vastavasisuline blogipostitus on veel pooleli.
  • Veel aasta alguses lõin kaasa uue kodulehe projektis, aga … see ei jõudnud kuskile. Nüüdseks on üks teine seltskond härjal sarvist haaranud ja meeskoori välisilme kaasajastanud.
  • Suurema osa aastast veetsin avaldusel/akadeemilisel. Endiselt leidsin aega mõningatel seltsielulistel üritustel kaasa lüüa (nt valisin üle üsna mitme aasta suusalaagris jälle tantsumuusikat) ja reklaame sisse lugeda.
  • Juubelipeol (2015-1945=70) oli hea tunne kuulda enda nime TAM Fondi stipendiumikandidaatide seas. Veel parem tunne on, et Margo vastava au lõpuks ometi endale sai.

Kultuur

  • Olin DJ mitmel peol. Tegelikult päris DJ, sest DJ on minu ettekujutuses ikkagi pigem kunstnik, kes midagi teeb ka. Ma lihtsalt valisin lihtsalt muusikat, mille järgi inimestel tore tantsida oleks.
  • Jätkasin bändide kaaperdamist. Dreamers Kristi ja Toomase pulmas; (Jana Kütt &) The Ultimate Swing Band TSDS Summer Swingil; New Murphy Band TSDS Apple Jazzil. Viimasel svingipeol jäi Horre Zeiger Bigband siiski kaaperdamata. Keeruline on ka — kui bänd parasjagu laval polnud, olen mina puldis.
  • Improgrupp Jaa! kutsus mind jälle mitu korda oma ladina-ameerika seebile “Kirglik elu” muusikalist tausta improviseerima. El Raúl (minu alter ego) oli platsis ja sai kohati ka etenduse osaks.
  • Kui ka eelmistel aastatel on T-Teater siin figureerinud, siis tänavu tegin ma lausa nii hullumeelse lükke, et astusin liikmeks. Katsed olid kohutavad: see harjutus, mida nad lõdvestuseks kasutavad, ajas mind pigem natuke lukku. Ja no üldse pole füüsiline värk üldse minu teema. Küll aga meeldib mulle tekstiga mängida.
  • Ja nii ma ka sattusin taaskord ühte ühekordsesse (teatraalsesse) kõrvalprojekti, kus saab tekstiga mängida. Ja kus peab kõvasti teksti endale pähe ajama (mis on omakorda jälle nõrk koht). Eks siis lähikuudel on näha, mis sellest saab.

Pere / kodu

  • Aasta algas kurvalt: Nänni matustega.
  • Muus osas oli üsna stabiilne aasta. Kui see välja arvata, et me Imbiga mõlemad töökohti vahetasime. Muutused kipuvad ju ikka ebakindlaks tegema. Seega on lausa väga hea, et me koos katseajal oleme: vastastikku teineteist julgustades saame ka ise enesekindlust juurde.
  • Pulma-aastapäeva pidasime jälle stiilselt, aiapeoga. Ja bigbändiga. Ja Airiga. Ja Neljapäevaga. Justkui traditsioon hakkaks tekkima. 😉
  • Meie kultuuriruum sai valgustatud! Ehk siis muusikatuba. Leidsime lõpuks sobiva põrandalambi, mille paistel raamatuid lugeda, lisaks leidsin suvel aega osta Oomipoest LED-riba koos sinna juurde kuuluvaga ja see riiuli alla kinnitada.

WP_20150723_15_49_42_Pro

Kool

  • Laulsin kevadel IT Kolledži sünnipäeval bändiga, mis sedapuhku kandis nime Still.Can’t.C# [still can’t see sharp]. Tekkis pisut lõhestunud olukord, kus ma ühelt poolt justkui olin peol vilistlasena, teisalt aga juba ka õppejõuna. Osavusmängus liitusin siiski vilistlaste tiimiga.
  • Magistriõpingute lõpp paistab: kui aasta tagasi oli 1. semestri lõpust 2 ainet puudu, siis hetkel on vaja positiivne tulemus kirja saada veel 3 aines (millest ühes on õigupoolest D jagu punkte juba koos). Pärast seda võtan aastaks akadeemilise, mille jooksul rahulikult magistritöö ettevalmistused ära teha. 2017 kevadel oleks siis veel praktika, magistriseminar ja kaitsmine.
  • Kevadel otsis Margus endale IT Kolledžis asendajat mõningate ainete lugemiseks. Valisin kaks meelepärast välja: erialatutvustus kaugõppele ja skriptimiskeeled. Edasi leiab IT Kolledži teemasid juba “Töö” rubriigist.

Bändid

  • Neljapäev jätkas pärast aasta alguse ehmatust (28.01. tegime proovi, äge oli, aga järgmiseks prooviajaks ei tekkinudki võimalust) viimasel ajal traditsiooniliseks saanud 1-kontsert-aastas tsükliga. Taaskord aiapeol, bigbändi settide vahel. Seekord üritasime korralikud olla ja proovi teha, aga JÄLLE ei saanud kampa kokku. Koosseis oli meil ka heitlik: koos minu ja Mardiga (kes eelmisel aastal puudus) mängis Allani asemel bassi üle hulga aja Lauri, teise kitarri võttis Pennar ja Jannot asendas Elvis. No et oli nagu eelmise korra eest võlgu või nii.
  • Still.Can’t.C# andis võimaluse jälle vanadele lauludele uusi sõnu kirjutada. Neid saab lugeda siit.
  • Bigbändiga lauldud esinemiste arv ületas tänavu Neljapäeva etteastete arvu. Oleks aeg härjal sarvist haarata ja Neljapäev jälle käima tõmmata? 😉
  • Bigbänd viis mind ka üle hulga aja Soome, seoses jaanipäeva paiku toimunud Imatra bigbändilaagriga.
  • Bigbänd lasi välja ka oma esimese muusikavideo. Minu mikristatiiv on pärast Türisalu rannas toimunud võtteid endiselt liiva täis.

Boonusena tuli korraks uuesti kokku ka after6:

after6

ASA Töö

  • 1. jaanuarist 2015 alustasin Outride Group OÜ müügi- ja turundusjuhina. Vormiliselt oli tegemist töölepingu üleviimisega ühest ettevõttest teise, sisuliselt oli minu vastutada nii ASA (ASA Quality Services) kui ka AKA (ASA Quality Academy) teenuste ihaldusväärsuse tõstmine ja muidugi ka otsene müügitegevus. Paraku avastasin juba üsna ruttu, et see ei ole suund, mida ma pikas perspektiivis jätkata tahaksin. Alustasin sisemiste otsingutega, mis mind läbi erinevate seikluste lõpuks CGI-sse (tagasi) tõid.
  • Leidsin, et natuke aega tahaks nüüd jälle “lihtne palgatööline” olla ja omaette sihte seada. Vähemalt niikaua, et magistrikraadiga ühelepoole saaks — muidu jääb jälle mingi poolik kõrgharidus aastateks kummitama.
  • 13. märtsil sain kokku IT Kolledži rektoriga, et edasise koostöö tingimusi arutada. Lõpuks otsustasime, et ma ikkagi päriselt kooli palgale ei lähe, vaid annan ainult kokkulepitud aineid.
  • Aasta lõpus pakkus Kolledž mulle veel ühe austava lisaülesande välja, aga lepingu allkirjastamiseni ma sellest lähemalt ei kirjuta.

Tegelikult toimus veel jube palju asju. Mida rohkem ma aasta jooksul tehtud pilte vaatan, seda rohkem meelde tuleb — nii mõnigi neist vääriks kindlasti kasvõi omaette postitust, aga kuskil on piir.

HEAD UUT AASTAT! 🙂

2014: lühike tagasivaade

Ma proovin seekord jälle lühidalt teha. Eks näis, kuidas välja tuleb. Ja et enda jaoks elu lihtsamaks teha, jätkan eelmisel korral tekkinud kategooriatega. Jõudsingi siin ükspäev mõelda, et mingi mõnus metoodika kuluks aastakokkuvõtte tegemisel marjaks ära. Proovime siis, kas see töötab.

NB! Kui kuskil on joon all, on see tõenäoliselt link edasise lugemiseni. Niisama katsun ma allajoonimist vältida, ausalt ka.

Vidinad (või noh, tehnika üldisemalt)

Sõbrad

  • Avastan millalgi, et kõigi sõpruskondadegagi ei jõua sammu pidada, mis siis veel sõpradest rääkida. Ometi üritan. Ja aeg-ajalt tekib neid juurde ka. Meeskoor, BigBand, BSBS, Neljapäev, ASA, Jaa!, T-Teater, #F1, jne. Püüan siiski kõigi jaoks aega leida.
  • Aasta teises pooles tekib jälle üks uus kategooria sõpru: kursakaaslased. Eriliseks vennastumiseks annavad parima aluse igasugused grupitööd.
  • Peetakse paar pulmagi. Tegelikult vähemalt kolm. Kaks korda käin koos Imbiga, üks kord üksi. Aga ikka on lahe. Ja ühe poissmeestepeo eestvedajaks satun ka täiesti juhuslikult.
  • Sofia kasvab suureks, aga on endiselt nii-nii nunnu!

20140719_103037_Android

 

Meeskoor

  • Siim ütleb, et tema meeskooris oldud aja jooksul pole nii viimasel hetkel veel ühegi kevadkontserdi korraldamine nii … olnud, nagu 2014. Hiljem kirjutan tagantjärele ka sellest, kuidas {UNI} siiski tuli.
  • Esimest korda teeme meeskooriga ka Hooandja projekti. Mina üritan omal moel koorivendadele hoogu anda, et nad hoogu annaks.
  • Avaneb enneolematu võimalus teletööga väga lähedalt kokku puutuda: assisteerin võttebussis režissööri assistenti.
  • Saan endale lõpuks laulupoja, kes minu laulupojana ka koori liikmeks vastu võetakse. Senised on kas enne liikmeks saamist loobunud või siis olen ma ise alt hüpanud ja avaldusele läinud.

Kultuur

  • Hooandjas toetan lisaks eelnimetatud meeskoori projektile veel 5 ettevõtmist, neist üht kogemata lausa kaks korda. Kaks raamatut, kaks kontserti, üks plaat ja üks festival. Kusjuures seekord jõuan festivalile korraks isegi kohale.
  • Teen T-Teatriga üha tihedamat koostööd. Alustades sellest, et ma ühel “Tabamata ime” etendusel tooli katki istun ja lõpetades uuele lavastusele sisendmaterjali ettesöötmisega.
  • Ega mulle ühest teatraalsest seltskonnast ju ei piisa. Improgrupp Jaa! kutsub mind kitarril improviseerides nende improle hoogu-sügavust-emotsiooni lisama. See kõik inspireerib mind lõpuks lausa improteemalist blogipostitust tegema. Justkui ma saaks asjast aru ja peakski juba teisi õpetama oma vingete teadmistega. 😉
  • Kaaperdan pulmades bände. Või noh, kui bändi ei ole, siis ei kaaperda ka.
  • Avastan, et Jarek Kasar on ilgelt äge. Või no okei, ma tegin selle avastuse juba varem, kui ta tunamullu (st 2013) Telliskivi Kirbufestivalil sisuliselt Neljapäeva soojendusbänd oli. Aga jaa, väga mõnus muhe sit-down komöödia on laulude vahel.

Kodu

  • Alustame lõpuks kaua kuklas kummitanud kapitaalremondiga. Ise ei tee, palkame profid tegema. Ajaliselt venib ca kolmandiku planeeritust pikemaks, rahaliselt … jääb laias laastus eelarvesse. Järgmised 15 aastat maksame pangale seda lõbu tagasi. Tulemus? Lihtsalt vapustavalt hea. Ei lähe päeva mööda, mil Imbi ei õhkaks, kui ilus siin elada on.
  • Suvekuudel elame ühes toas, kastide ja riidekuhjade otsas. Pärast remonti on esialgu raske suurema hingamisruumiga harjuda. Praeguseks on juba väga okei.
  • Põhilised uuendused: veranda moondub soojustamise läbi söögitoaks; köögikappide uksed saavad uue värvikihi ja uued nupud, mis annab köögile täiesti värske ilme; söögitoast saab muusikatuba; põhiruumide (söögi-, elu- ja muusikatoa ning viimase kahe vahelise esiku) seinu kaunistab tapeet; uus kamin elutoas annab sooja ka päev-paar pärast kütmist; elektrijuhtmed jooksevad nüüd seina sees ja ei ole koledad.
  • Stiili osas lähtume teatud piirini maja ehitamisajastust (1930ndad), aga säilitame ka vahepealsed täiendused (vanaisa tehtud seinakapid) ja ega ilma päris kaasaegse tehnikata ka ei saa. Piirist edasi minnes on seinal plakat “Futurism”.
  • Suhtumine kodusse muutub täielikult. Kui varem oli lihtsalt abstraktne “sein” ja “põrand”, siis nüüd ma tean päris hästi ka seda, mis seal sees sees toimub. Ja et põranda all on sihuke ligi 80 aastat vana puupakk, mis kogu kaadervärki püsti hoiab. 😉

20140513_212402_Android

Kool

  • Kui 2013 oli kool pigem selline tilulilu värk, siis 2014 on täiesti “Tagasi kooli” aasta. Mitmes mõttes.
  • Käin Kuristiku Gümnaasiumis netiohtudest rääkimas – nüüd on ju peaaegu isiklik kogemus ka juures.
  • Annan sissejuhatavaid testimisteemalisi loenguid TTÜ-s ja IT Kolledžis, aga ka ASA Akadeemias. Steniga koos anname ISTQB Foundation Level sertifikaadikoolituse.
  • Astun sisse. Praeguseks on esimene semester Tallinna Ülikooli infotehnoloogia juhtimise magistriõppes peaaegu tehtud, ainult kaks ainet veel. Veel 5 aastat tagasi poleks ma TLÜ-d isegi tõsiseltvõetava variandina kaalunud. Nüüd tundub, et kool on kool ja lõpuks loeb eelkõige õppejõud. Eriti kaugõppes.

Bändid

  • Neljapäev tähistab 10. sünnipäeva ja esineb sel puhul meie koduaias, umbes nagu 2008 suvel. Selle vahega, et publikut on märkimisväärselt rohkem ja bänd on kõvasti vähem ette valmistanud. Null proovi, nii piinlik. Ometi tulevad mõned laulud meelde ja kokkumäng toimib ka täitsa kenasti.
  • Bigbändilt saan sünnipäevaks enda pildiga tänukirja vingete vokaalidega aastate eest, mis ennustab veel palju sama ägedaid aastaid. Küll tuleb! 🙂
  • Veebruaris mängin bassi ERGO firmabändis, kinnisel firmaüritusel. Oluline on siinkohal just see bassimängu osa. Algne plaan on pooled lood näppudega ja pooled medikaga mängida, aga poisid tahavad päev enne kõvasti proovi teha. Eelviimase läbimängu lõpuks on näpuotsad nii valusad, et viimane tuleb ainult medikaga — ja hea on, sest esinemiseks ma ei taastu ja peangi kogu seti medikaga mängima. Respekt kõigile bassistidele!
  • Aasta lõpus kordub sama, mis mullu — pean laulma samal õhtul nii EMTA (muusikaakadeemia, mitte maksuameti) kui ka IT Kolledži peol. Õnneks on mainitud õppeasutused seekord otsustanud oma peod ühendada ja bänd on ka sama: BigBand TTÜ.
  • Rääkides bigbändist, käime ka salvestamas. Ootan põnevusega tulemust. 🙂

ASA

  • Jaanuaris puhkan, veebruarist alustan tööd tegevjuhina. Ene, Liisa, Maili, Arto, Kert ja Sander on meeletult suureks abiks. Aitäh!
  • Erinevatel ASA üritustel saan uusi asju proovida: tennis, golfiharjutused tenniseväljakul, Ultimate Werewolf Deluxe Edition, Halloween, Rooside Sõda jpm.
  • Käin lugematutel konverentsidel. Enamasti kuulamas, aga Lätis (TAPOST 2014) antakse mullegi sõna. Unustan särgi püksi panna.
  • ASA 2 aastat vana lauamäng läheb endiselt peale. Eriti hästi nende inimeste seas, kes mängustamisest (gamification) räägivad.
  • SK aastakonverentsil kohtun ühe oma viimase aja iidoliga, saan koos pilti teha ja skoorin autogrammi. Jess! Veel parem on see, et

Pere

  • Teise pulmaastapäeva ja remondi lõpu tähistamiseks kordame pulmapeo aftekat ja peame koos naabrite ja sõpradega maha korraliku aiapeo. Bigbändi ja Airi Allveega. Vahepalana esineb Neljapäev. Kõigile meeldib ja juba oodatakse selle sündmuse iga-aastaseks muutumist.
  • Välisreisil ei käi, küll aga sõidame pisut mööda Eestimaad ringi. Rohkem ei jõua, sest remont nõuab oma.

Aastakokkuvõte 2013

Eelmiste aastatega võrreldes pisut hilinenult, aga siin ta siiski on. Pisike kronoloogia sellest, miks 2013 oli minu jaoks järjekordne enneolematult vinge aasta.

Lähenen talle seekord veel lihtsustatumalt. No et isegi kvartalite kaupa ei too midagi välja. Lihtsalt … eredamad hetked. Kategooriate kaupa, tagurpidi-tähestikulises järjestuses. Seejuures ignoreerin ma täiesti teadlikult seda, et Eesti keeles ka minevikku tähistavad ajavormid olemas on. Välja arvatud ühes punktis. Kes üles leiab, saab auhinna! 🙂

Vidinad

  • HTC One. AM.ee testi käigus hakkab nii kõvasti meeldima, et pean oma Titani sellise vastu välja vahetama. Isegi Android tundub täitsa okei juba tänapäeval. Aa, aga Galaxy S4 ei meeldi mulle. No üldse ei meeldi. Andke mulle andeks, aga Samsungil ei ole stiili.
  • Elioni uus NutiTV. Näen, armun esimesest silmapilgust väheste nuppudega pulti. Vahetan kohe ema digiboksi välja, ka tema pole siiani kurtnud. Ei saa aru, milles masside probleem on. Võib-olla ma lihtsalt ei vaata piisavalt telekat, et seda valu tunda?
  • Chromecast. Poole odavam kui Apple TV või mõni muu sarnane vidin. Alati ei tööta nii, nagu peaks, aga teleka enda YouTube’i rakendusest on kõvasti parem. Ja jõudeolekus näitab ilusaid pilte, mida ei pea isegi valima! Eiei, hea vidin, noh. 🙂

Sõbrad

  • Korraldame sõpradega mänguõhtuid, filmiõhtuid, kinoõhtuid, Texase-õhtuid, kapiõhtuid, saunaõhtuid ja niisama-õhtuid. Lahe sõpruskond on. Või noh, kõik sõbrad on üldse lahedad. Aitäh, et olete!
  • Pärast 13 aastat siirast rõõmsameelsust saab Pedro lugu kahjuks otsa.
  • Meie majja kolib uus sõber: MarestaSophia. Ehk lühidalt Sofi. Ja tema on ka hästi sõbralik ja tore. Ja varsti on ta hästi suur ka. Ja karvane. Ja sõbralik ja tore. 🙂
    MarestaSophia
  • Käime karti sõitmas. No paar korda ikka. Ausõna, ma ei võida alati. Isegi mitte enamasti.
  • Vormelit vaatame muidugi ka. Mõnikord ka suurelt ekraanilt ja Full-HD eraldusvõimega, aga miskipärast kipuvad just need sõidud eriti igavad olema. Ja noh, Rush on tõsiselt hea film, soovitan!

Meeskoor

  • Maskiballi ajaks teeme Margo eestvedamisel muusikali. Sellise lühikese küll, aga siiski. T-Teatrile ei mahu siiani pähe, kuidas ühe õhtu jooksul on võimalik sama tükiga 5 korda laval olla.
  • Aitan kaasa kevadkontserdi õnnestumisele. Paraku ei õnnestu õigeaegselt kõrvaldada müstifitseerivat tehnilist probleemi, kuid lõpuks kõik siiski laabub. No enam-vähem.
  • Uue juhatuse valimise paiku pöördub minu poole kõigepealt Margo, seejärel presidendikandidaat Guido, et ma oleksin uues juhatuses Margo asemel turundusjuht. Nõustun.
  • Elan turundusjuhi ametisse vaikselt sisse: organiseerin jõulukontserdi reklaammaterjalide kujunduse, Alaniga koos majandame Facebookis, teeme igasugu vingeid asju. Tulge kontserdile! 🙂

Kultuur

  • Toetan Hooandjas mitut lahedat projekti: MaiGroupi debüütplaat, Odd Hugo debüütplaat, TEDxTallinn 2013, Improteatrite festival Tilt! ja Riigimeeste lauamäng. Eelviimasena nimetatut kahjuks ise nautida ei saanud, aga kindlasti oli vahva. Kõik teised olid.
  • T-Teater toob lavale Grupika järje. Mitte küll meie samanimelise muusikali, vaid selle aluseks olnud sketši, etendusest “Meie elu köögis”. Kogu see “Puukoristajate” värk on nii vinge, et sunnib mind lausa röögatama: “T-TEATER ON TAGASI, BEIBI!”
  • Robbie Williams käib Eestis! Noh, ausalt, see mees oskab publikut otse peost sööta.
  • Vaatan lõpuks ometi ära Stanley Kubricku klassiku “The Shining” — teate küll, see on see õudukas, kus Jack Nicholson pea läbi vannitoa ukse pistab. Loen Wikipediast raamatu lühikokkuvõtet ja tunnen, et PEAN seda lugema. Aasta saab küll enne läbi, aga praeguseks on raamat ka lõpetatud. Ja minu arvates on raamat … sügavam. Isiklikum. Nüüd tuleks filmi uuesti vaadata, äkki leiaks raamatut tundes uusi nüansse.
  • Koos paari Stephen Kingi raamatuga saabub mulle Blu-Ray peal kogu “Tagasi tulevikku” triloogia. Filme endid on nähtud küll ja rohkem veel, mind huvitab rohkem kogu see muu materjal seal. Näiteks mis ja miks välja lõigati, kuidas kogu lugu üldse sündis ja siis ka see pisike detail, et esimesed 4 võttenädalat ei olnud peaosas üldsegi mitte Michael J. Fox.

Kodu

  • Imbi käib mulle jube pikalt pinda, aga lõpuks ma murdun ja ostan koju odava wifi-võimelise laserprinteri. Kiire ja mugav, kui ta koostööd suvatseb teha. Aga alati ei suvatse ka — ja siis võib päris pikalt minna, kuni kõigile olulistele seadmetele restart on tehtud ja kõik tüürelid ka taaspaigaldatud. Oeh. Samsung.
  • Teeme aeg-ajalt smuutisid, sest meil on ju blender. Üks kaval nipp on näiteks banaan tükkideks lõikuda, ära külmutada ja siis blenderisse visata. Saab sellise mõnusa banaanijäätise.

Kool

  • “Endal diplom käes, mis koolist sa siin enam räägid? Magistrisse läksid vä?” Ei läinud. Andsin paar loengut testimise teemadel ja ilgelt mõnus oli. Ilmselt annan veel.
  • Imbi lõpetab magistri ja skoorib selle eest elektriklaveri. Miski ei ole enam endine, sest me saame koos musitseerida! 🙂

Bändid

  • Neljapäev skoorib oma esinemiste tabelisse järjekordse rea, esinedes Telliskivi kirbufestivalil. Fännid nõuavad, meie saame koosseisu kokku. Ühtlasi võimaldab see õigel päeval oma 9. sünnipäeva tähistada — prooviruumis.
  • Kui 2012 õnnestus tänu bigbändile Heidy Tammega duetti laulda, siis seekord satun ühel ajal lavale Anne Veskiga. Ühtlasi saan teada, et Anne on TTÜ vilistlane!
  • Kert kutsub ja ma ei suuda “ei” öelda. Nimelt olen ma nüüd IT Kolledži bändi Can’t.C# laulja. Üks kahest, Sille on ka. Esineme Sille sünnipäeval Von Krahlis, Teeviidal ja jõulupeol koos EKAga. See on minu jaoks siis juba vähemalt neljas kord EKA peol laulda. Kõik eelmised korrad olid Neljapäevaga.
  • Aasta lõpupoole satun mingite imelike juhuste käigus ühte firmabändi. Algul värvatakse mind trummariks, kuid suudan nad õnneks ümber veenda. Seejärel olen rütmikitarrist ja taustalaulja. Lõpuks selgub, et bassi mängima pidanud isik ei suutnud oma kalendrisse proovide jagu vaba ruumi teha ja … laenan endale basskitarri. Mingis mõttes on see minu jaoks täiesti loomulik roll, teisalt ei ole mängutehnikat üldse. Õnneks on esinemine alles veebruari lõpus.

ASA

  • Alustan aastat müügimehena. Või noh, ärisuhete juhina. Mis lõpuks töölepingule vormistub hoopis turundus- ja kommunikatsioonijuhiks. Aga see on ka okei.
  • Ekke Lainsalu lõpetab müügikoolituse vihjega, et kui iseennast suudad maha müüa, ei ole muid nippe vajagi. Saan valesti aru ja müün end pooleks aastaks kliendile testijuhiks.
  • Käime Anneli, Arto ja Kerdiga aeg-ajalt hommikuti sulgpalli mängimas. Kui Anneli ASAst lahkub ja mina kliendi juurde lähen, kipuvad mängud järjest hõredamaks jääma. Näost-näkku kommunikatsioon on nähtavasti ikka ülioluline.
  • Kui pool aastat kliendi juures testijuhina läbi hakkab saama, tehakse mulle uus ja vägagi huvitav pakkumine, millest ma lihtsalt ei suuda keelduda. Eriti kuna Kert ja Arto on ka asjasse segatud. Sellest lähemalt hiljem. 😉

Abielu

  • Nagu abielupaarile kohane, tähistame Imbiga koos sünnipäeva. 25+30=55, seega teeme 80ndate stiilis. Kõik lahedad inimesed tulevad kohale, kes just kuskil mujal hõivatud pole. Mõned on lausa nii lahedad, et üritavad eelmisel õhtul peokohta üles leida, aga külmetuvad.
  • Teeme lõpuks teoks oma pikalt edasilükatud pulmareisi, külastades Londonit ja Barcelonat. Tahad pikemalt lugeda? Alusta algusest. Ja lühikokkuvõte on siin.
  • Esimene aasta saab täis, mis inspireerib mind lausa luuletama! Nüüd on uus ajaarvamine ja suhte algusest mööduvaid tähtpäevi pole enam vaja tähistada, eks? 😉

Aastakokkuvõte 2012

Mis siin pikalt keerutada, hakkame kohe kuude kaupa minema.

1. kvartal (jaanuar … märts)

  • ASA: Alustan tööd Eesti Energia tiimis testijana, plaaniga kasvada välja tiimijuhiks. Arenguvestlus. Talvepäevad Kiidil, öösel mõõdetakse naabertalus -36 kraadi. Auto saan pika piinamise peale käima, aga ise jään nädalaks ajaks koju põdema. Sõidame EE tiimiga karti. Jätkame eelmisel aastal alustatud meeskonnakoolitust. Tõstan koosolekul käe, et esineda ASA nimel konverentsil Nordic Testing Days. Vaja ainult lugu, mida rääkida — ka see sünnib õigeaegselt. Käime Soomes, pärast mida kaardistan kontori Tyrkisk Peberiga: 16 kohalviibijast 3 ei taha (või soovivad, et ei oleks proovinud). Ülejäänud tahavad veel. Veider (ent täitsa minu moodi) seltskond. 🙂
  • Arvutimaailm: Suures testis IP-turvakaamerad, Ultrabookid, pilvepõhised kontoritarkvarad. Lõbus ja hariv. Saan Kalevilt hunniku pilte. Käin Garage48 Tallinn Musicul ja raporteerin. Leian, et reportaažioskus vajab veel lihvimist.
  • Koor: Toimub Kuusepuu, Metsiku Lääne stiilis. Organiseerin paljudele abivajajatele tongipüstolid, mis kohalikust kaubandusvõrgust müstiliselt haihtunud on. Vastlalaupäeval anname kampsunikontserdi Glehni Lossis. Instant hit! Algab Kevadkontserdi orgunn. Saan dirigentidelt nende visiooni, üritan paaniliselt mingit ühendavat joont sisse tuua ja ühtäkki vaatan kalendrisse: 2012! Maailmalõpp! Vahepeal esineme ka Kaubamajas.
  • Pere: Püsisuhe tiksub rekordpikkuseks, pulmade planeerimine käib. Üritame fotograafi kokku leppida, aga Sandra on paraku juba kinni. Saame Arno sessiooni pulmakingiks. Kohtume pulmaisaga. Arutame Mikuga pulmade üldist disaini, kutset ja veebilehte. Kutse tähtaeg läheneb hirmuäratava kiirusega.
  • Sõbrad: Mõned sünnipäevad (kaasa arvatud Imbi ja minu oma), veel rohkem niisama koosistumisi. Ja siis see, et Imbi auto on õhupalle täis.
  • Kool: Teen avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks ja vehin muudkui diplomitööd kirjutada.
  • Neljapäev: Proovika üür lajatab kirve selga. Kaalume edasisi variante. Anname oma seni viimase kontserdi Guitar Huntis. Akustiliselt. Ilma trummarita.
  • Muu: Mind kutsutakse ühe filmi esilinastuse algusesse meeleolumuusikat mängima. No et istun vaikselt nurgas ja plännin 5-10 minutit kitarri. Tegelikult istun ekraani ees, prožektori valgusvihus ja mängin pool tundi. Lõpuks on sõrmed valusad. Kunst. Käin ja vaatan T-Teatri etendust “Meie elu köögis.” Kolm korda. Kunst!

Aijahah. Vahetult enne sünnipäeva osalen juuksurieksamil ja loobun lokkidest. Täiesti tasuta.

2. kvartal (aprill … juuni)

  • ASA: Käin kahel koolitusel, et NTD esinemine võimalikult hästi läheks. Lähebki. Hangin kontorisse poksikoti, et testijad katkisest koodist tingitud frustratsiooni vales kohas välja ei elaks. Töötame välja esimese tarkvaratestimisest inspireeritud lauamängu.
  • Pere: Saan kätte hilinenud sünnipäevakingi ja loen edaspidi raamatuid põhiliselt e-paberilt. Otsime pulmajärgseks puhkusenädalaks (sest pulmareis toimub järgmisel aastal) kohta: sõbrad Facebookis annavad mitu head soovitust. Võtame neist ühe.
  • Koor: Leian kevadkontserdile õhtujuhi: Tanel Saar. Ja noh, kevadkontsert toimub. Edukalt, võiks öelda. Ise kahjuks lavale ei jõua, vaatan rõdult ja hoian raadiosidet, et kõik ikka õigel ajal õiges kohas oleksid ja õiget asja teeksid. Kvartali lõpuks valime ka uut presidenti, aga lõpuks peab vana juhatus ikka teise aasta otsa tegema. Vaatamata vingumisele. Ja järjekordse metsa istutame ka.
  • Arvutimaailm: Testime suurelt mobiilsideoperaatoreid ja pilvekettaid. Ja siis tuleb suvepuhkus.
  • Kool: Saan praktika kaitstud ja diplomitöö eelkaitstud. Ja siis kaitstud ka. Jess, lõpuks ometi kõrgharitud! 🙂
  • BigBänd: Mart liitub BigBändiga. Mahume kõik koos napilt Rock Cafe lavale ära ja esindame TTÜ-d firmabändide võistlusel. Tudengid on vist infosulus, vähesed tulevad kohale. Esineme ka Mardi isa sünnipäeval.
  • Muu: Hangin sügisele mõeldes uue passi ja ID-kaardi, kaotan kohe koodidega ümbriku ära ja pean pangast uue ostma. Buble laulab Suurhallis. Väga vinge. Võtan jalgratta kuurist välja ja jõuan enne talve isegi paar korda sõitmas käia! Laulan eelmisel aastal kirjutatud sõnadele tausta, aga loo reliis lükkub viimasesse kvartalisse, et Eesti Laulule kvalifitseeruda. Uuendan oma 2006 soetatud MacBooki, kahekordistades mälu ja asendades kõvaketta SSD-ga. Nüüd on sihuke püss, et vähe pole! Alustan Rammumehe uut hooaega, seekord saan ka ekraanile.

Üsna vinge kvartal, mille jooksul esinesin esimest korda erialakonverentsil, lavastasin esimest korda midagi suurt ja tõsist (okei, natuke oli huumorit ka) ja lõpetasin esimest korda ülikooli. Aa, esimest korda osalesin (laua)mängu disainimisel ka. Rääkimata siis tele-saatejuhi rollist.

3. kvartal (juuli … september)

  • ASA: Käime kollektiivselt loomaaias, Turovski räägib väga põnevaid lugusid. Mõned jäävad meelde ka. Tähistame suve Viikingite moodi. Minust saab üle pikkade aastate jälle müügimees, samas käin korra paariks päevaks kliendi juures testimas ja saavutan meeletu kiiruse. Pikalt sellist tempot üleval ei hoiaks. Pisut on ka paanikat, et minu kolmenädalase eemaloleku ajal mingit jama ei tuleks. Pühin oma sulgpallireketilt tolmu ja hakkan Anneliga mängimas käima, hiljem liitub ka Kert.
  • Pere: 1-2-3-4! Saame sõrmused sõrme ja kolime kesklinnast Nõmmele. Ja Imbi alustab uues töökohas.
  • Koor: Eelseisev reis tekitab pingeid, kuna kõik ei lähe päris plaanipäraselt. Ladina-Ameerika värk.
  • Kool: Oot, aga … kool sai ju läbi? Jah, aga mind kutsutakse tagasi. Kõigepealt räägin avaaktusel värske vilistlasena ja mõned nädalad hiljem ka “Erialatutvustuse” loengus. Tagasiside on positiivne: nii mõnigi värske tudeng on testimise osas kohe märksa valgustatum. 🙂
  • Arvutimaailm: Testime 3 aastat vanu rüperaale. Lõbus, nagu ikka.
  • BigBänd: Esineme paljudes kohtades, muuhulgas ka mu enda koduaias. Naabrid on sillas ja tahavad järgmisel aastal uuesti.
  • Muu: MSP ja RHCP käivad Lauluväljakul, meie ka. Rammumehe hooaeg saab läbi. Järgmise hooaja teleülekannete toimumine on suure küsimärgi all. Ühtlasi käin Superstaari eelvoorus ja saan (napilt) edasi. Teatrivoorust enam ei saa. Singer-Vingeri näen ka elusast peast ära.

4. kvartal (oktoober … detsember)

  • ASA: Kirjutame vanasõnu. Teeme suurepärase jõulutervitus-video. Ja no tööd teeme muidugi ka.
  • Koor: Käime Argentiinas, Tšiilis ja Uruguays. Kirjutan sellest oma seni pikima blogipostituste seeria. Kirjanikke ei kadesta üldse, sihukse järjejutu toimetamine on päris paras töö, kuid ometi lahe.
  • Pere: Imbi peab reisi ilusti vastu. Jõulud on rahulikud, armsad, mõnusad. Jane ja Kyle külastavad meid verivorstide tegemisel ja kingituste jagamisel, vaikselt aitame neid ka pulmade korraldamisega.
  • Kool: Jah, kooli lõpust on pea pool aastat möödas, aga ikka käib edasi. Nüüd saan diplomitööd retsenseerida. 🙂
  • BigBänd: Esineme TTÜ sügisballil, kuna rektor meid toetab. Tõeline staaride paraad: Helin-Mari Arder, Hanna-Liina Võsa, Mikk Saar ja meie oma Mirjam Dede. Minu jaoks on kõrghetk paratamatult duett Heidy Tammega. Seda juba iga päev ei juhtu. Uuel aastal lubab Mart jälle rivis olla.
  • Arvutimaailm: Aasta äritelefoni valimised võidab Samsung Galaxy SIII. Selle käigus saan HTC uusi üllitisi proovida: kui hind välja arvata, on tulemus väga hea. Ja siis tuleb pomm: paberajakirjast ilmub viimane number.

Veerand kvartalit möödub Lõuna-Ameerikas. Pärast seda toibun. Nüüd olen juba enam-vähem vormis jälle. Ainult aastakokkuvõtet ei jaksa kirjutada. 🙂

Üldiselt oli väga vinge aasta. Pulmad, põnev töö, vinged muusikaprojektid, kübeke teletööd, Superstaar ja Lõuna-Ameerika. Ja isegi kui seda kõike poleks olnud, oleks aasta IKKA väga põnev olnud. Näiteks F1, mille viimane etapp väsitas juba poole peal oma sündmusterohkusega ära. Uuh.

2013, bring it! Latt on kõrgel!

Halftime report!

Pool maad on viimast 2-ga algavat eluaastat käidud. Alguses panin paika kolm põhilist eesmärki, millest kaks on täidetud ja kolmanda täitmine juba vähem kui kuu aja jooksul algamas. Siin on ülevaade mõningatest asjadest, millega ma poole aastaga hakkama olen saanud.

Aastakokkuvõte 2011

Aeg lendab, kui midagi teha ei ole. Veel kiiremini lendab siis, kui ON midagi teha. Mul on hetkel see viimane variant. Igatahes, eelmine aasta tuleb kokku võtta enne, kui uus liiga segadusse ajab. Niisiis.

Töö

Alustasin aastat Telema tarkvaraarendajana; mõni päev hiljem olin de facto süsteemiadministraator (töölepingu muutmiseni ei jõudnudki); siirdusin ASAsse kvaliteedikonsultandiks, mis algselt tähendas (testi)automatiseerija tööd, hiljem testija, aasta lõpuks testijuht. Kõige selle kõrvalt tuli siiski ka erialast tööd ette. Süsteemiadministreerimist, noh. What a ride!

Ühest väga huvitavast pakkumisest pidin ka ära ütlema: esimestel ASA-nädalatel helistas mulle Heidy Purga, kellega ma ca kuu aega varem Reto soovitusel R2 veebitoimetaja positsioonist vestlemas olin käinud. Värske leping taskus, ei tihanud sel hetkel enam poole kohaga tööd vastu võtta. Jep, argpüks mis argpüks. Vähemalt sain sinna “oma mehe” soovitada.

Aasta alguses juhtisin ka BändCämp Guide’i arendustiimi. BCG jõudis Ajujahil 20 parima hulka.

Eraelu

Pulmakuupäev sai paika: 04.08.2012, ehk 4.8.12 ehk {1;2;3}*4. Koht ja auto ka. Kõik muu, sh külaliste nimekiri, on veel lahtine.

Eksperiment alkoholi mittetarbimisega jätkub, augustis algas kolmas aasta. Puudust ei tunne, kuigi paar korda on mõte (pisike “mis oleks, kui …”) peast läbi käinud. Ühtlasi õppisin kraanivett jooma, kokkuhoid on märkimisväärne. Paberajakirjanduse jätsin ka maha. Ja vaatamata kõigile nendele pisikestele säästudele ei ole kuu lõpus raha ülearu palju järel, seega vist ikka on küll hinnad vaikselt tõusnud. 😛

Kool

Sügissemestri alguses sai ametlikuks: kõik ained on tehtud! Ühtlasi pidin sügiseks akadeemilise võtma, et mitte tühja semestri eest maksta. Ja VÕTA-komisjonile sain ka praktika lihtmenetlusega läbimise avalduse õigeks ajaks tehtud, nii et lõpp on lähedal. Isegi diplomitöö teema koha pealt on üks kinnisidee end mu pähe istutanud, aga sellest mõni teine kord.

Muusika

BigBänd TTÜ kirjutas mu ühel hetkel liikmete nimekirja, ehk siis kõigi teiste suurepäraste külalissolistide kõrval olen mina koosseisuline. Ja meeskoori koosseisus olen ka sügisest tagasi.

Neljapäev sai uue bassimehe ja oli aasta alguses ilusti rekordigraafikus: 2 esinemist kuus oleks 2005. aasta tulemuse viigistanud. Aga siis tuli suvi, aegade sünkroniseerimine muutus keerulisemaks ja nii ta läks. Lõppkokkuvõttes 11 esinemist, uude aastasse läksime uue kitarristiga ja ilma trummarita. 2008 augustis plaati salvestanud koosseisust olen mina üksi alles jäänud, nii et nüüd peab kiiremas korras uuesti stuudiosse tormama. Aga sellegipoolest: meie plaat on iTunesis müügil! 😎

BändCämp oli seekord jälle omamoodi huvitav, kuigi ma üheski bändis ei osalenud. Käisin niisama ringi, kuulasin ettekandeid, osalesin töötubades, mängisin mentorit. Kas maailm sellest paremaks sai, ei tea, aga loodetavasti natuke ikka. 🙂

Ahjaa, kuigi ma kevadel meeskoorist veel eemal olin, sain kevadkontserdil siiski üles astuda. Ansambel Leningrad Cowpoiss tegi kaks kõva lugu, ühe veel koos kooriga. Kunagi saab ehk videomaterjali ka, seniks pilt:

Vidinad

Suhetes Arvutimaailmaga tegin sammu edasi: kui varem osalesin ainult “suurtel testidel” ja hoidsin grafomaaniat tagasi, siis mullu lisandusid sinna mõned algusest lõpuni minu kirjutatud arvustused. Kõigepealt Motorola Xoom, siis iPad 2, lõpuks Sony Ericsson Xperia active (mida pole veel avalikult avaldatud). Aasta jooksul sai näppida ka kõiksugu muid vidinaid, viimati Nokia N9. Ühtlasi läks 2011 ajalukku kui aasta, mil ma pärast 10+ aastat Nokiale selja pöörasin ja Samsungi ostsin.

… ja iPad 2 testimine oli ohtlik. Armusin, soetasin, kasutan igal võimalusel. Kahetsenud pole siiani. Kasutan kodus, tööl, bändiga laval; teen märkmeid, kuulan muusikat, administreerin serverit, loen raamatuid, suhtlen, salvestan, jne. Huh.

Raamatud

Läbi loetud: Ayrton Senna: The Whole Story, Discoveries That Changed The World, Perfect Software and other illusions about testing, Steve Jobs

Alustatud: Does the Noise In My Head Bother You?

Midagi võis veel olla, aga ei mäleta. Ju ma olen imelik, aga kohati tundub, et e-raamatud lähevad kiiremini.

Muu

Ostsin uue auto. Vabandust, liisisin uue Fordi. Kolmas Focus järjest, kõigil 1,6l mootor ja 5 ust. Kui jada sama seaduspäraselt jätkub, on mul uue põlvkonna Focus aastal 2014. Näis. 😛

Imbi ei karda ka enam Tallinnas sõita, sest tal on hästi nunnu valge Civic. Piilub sealt suure musta Focuse tagant:

Hakkasin jälle ise oma mobiiliarveid maksma ja vahetasin teenusepakkujat: nüüd olen Elisa klient. Ühtlasi läksin Starmanilt Viasatile.

Reklaamide sisselugemine jätkus ka, lugesin sisse meeskoori kõigi kontsertide reklaamid, maskiballi reklaami, aga Neljapäeva raadioreklaamid jätsin professionaalidele. Ühele unistusele tegin sammukese lähemale, olin Viasati kanalis väikestviisi spordikommentaator. Lugesin sisse Rammumees 2011 kõik saated, viimases pääsesin ka ekraanile. 😎

Ja ongi laias laastus kõik. Kui ma midagi ära unustasin, siis toimus see ilmselt suhteliselt aasta esimeses pooles või läks kogemata meelest. Ja no päris kõik ei mahu ka siia lühikesse postitusse kokku. Igatahes hea aasta oli, aga 2012 tuleb veel parem. Algus on juba piisavalt peadpööritav! 🙂

Jaanuar, veebruar, varsti märtski…

Heihopsti, sõbrad-lugejad-fännid-muud loomad!

Kiire aeg on olnud. Endiselt on kiire. Aga viskasin hetkeks pilgu blogisse ja nägin, et ÜLE KUU AJA pole siia midagi kirjutanud. Järgnevalt mõned märksõnad.

Telema

Jaanuari alguses vahetasin osakonda. Enam ei arenda, nüüd olen pigem süsteemiadministraator. Uut ametinimetust veel pole, aga tegemist küllaga. Juhin WebShopi demo projekti, tegelen riskianalüüsiga, kasutajatoega, teadmistebaasi koostamisega jne. Ühtlasi sain vabad käed endale uut kohta otsida, mis silmad veel rohkem särama lööks kui siinne. Väga selles suunas siiski veel ei rabele.

BändCämp

…aga natuke siiski. Juhin (mitteametlikult) BCG arendusprojekti, kirjutan spetsifikatsiooni, juhendan programmeerijaid, õpin elu. Mikk kujundab, mis valmistab mulle erilist rõõmu. Temaga on alati väga mõnus koostöö olnud.

Neljapäev

Akustiline kava on teema! Sel reedel kolmandat korda, Koskenkorva baaris, kell 21:00 (link FB kasutajatele). Ühtlasi, bändisisene energia pole kunagi nii hea olnud. Või noh, kunagi äkki on, aga siis oli ohtralt alkoholi mängus. Viimasel ajal on kõik isegi proovis üsna kained suutnud olla. Varsti saab “Infomürgitus” ka valmis, ausõna!

Telefon

Imbi andis eeskuju, nüüd olen minagi androidistunud. Esimest korda elus ei ole mu telefon Nokia. ZOMFG, eks? Ehk siis jah — Samsung Galaxy S. Vana mudel, mitte see uus ja õhuke. Ja reedest olen taaskord Elisa klient.

Kodu

Meil on uus pereliige. Hiilis valentinipäeval mu auto tagaistmele ja õhtul trumpas hommikuse pisikese mängukaru täiega üle.

Meelelahutus

AI on parem kui EOS. Miks meie žüriis ei võiks Steven Tyler istuda näiteks? Aga see selleks. Kultuurne tuleb ka olla, teatriski käia. Tantsuteatrit käisime vaatamas, seda valdkonda peab veel natuke tundma õppima. Aga T-Teatri järjekordset šedöövrit julgen igal juhul soovitada. Minge ruttu, kaua ei mängita!

Auto

Tegin oma elu teise avarii, seekord olin ise süüdi. Vaatasin, et vasakult kedagi ei tule; eeldasin, et ka tema nii arvab; andsin gaasi… ja tema pidurdas, et lumekuhja varjust välja piiluda. Olevat tema 20-aastase sõidustaaži esimene avarii. Umbkeelne seejuures. Aga noh, lõppude lõpuks tehti mu Focusele pisike nose-job ja temal ilmselt pandi pakiruum jälle avanema. See selleks.

Aastakokkuvõte 2010

Aasta ilusti ära vahetatud, eelmise kokkuvõte on siin!

Ilusti juppideks jagatud, nagu ikka (või noh, nagu mullu):

Äkki läheb kõik plaanipäraselt ja see postitus ilmub viimasena, nagu vaja? 😀

Aastakokkuvõte 2010: Penthouse 9 (Eksklusiivne bootleg-video viimasest esinemisest!)

2010 jäi Penthouse 9-le viimaseks. Mis kadunukest ikka torkida, võiks küsida. Aga ei. Peab torkima!

Penthouse 9 saavutas oma viimasel tegutsemisaastal veel nii mõndagi. Täiskoosseisus esinemisi oli küll ainult üks. Minu süü ka — aasta alguse ainsale pakkumisele tõmbasin ma oma meeskoori-jonniga vee peale. Aga no ma olin juba kandlebändis ja ei saanud kevadkontserti kuidagi vahele jätta…

Esimest korda astus Penthouse 9 mingiski koosseisus (ametlikult minu nime all, kuigi kollektiivi nimena andsime üles “Pent & Garf feat. Janno”) niisiis üles Tudengi Eurofusioonil 2010. Saime kolmanda koha, auhinnaks 8 vabapääset BändCämp 2010 lõppkontserdile. 😀

Käisime stuudios ja salvestasime uue singli: “Tuledes valelik linn.” Terve suve seisis ta sahtlipõhjas ootel. Plaanis oli kogu bändile ja brändile vesi peale tõmmata ja nullist alustada, aga arutelud venisid ja head nimemõtet ei tulnud.

Siis jäime järjekordsest bassimehest ilma. Üsna ootamatult, aga esinemisi polnud olnud, nii et väga midagi ette heita ka ei saanud.

Natuke hängisime ka minu pool, jämmisime nii et vähe pole. Siit mõned helinäited:

Ühel hetkel kolisime koos Neljapäeva ja Kraakeniga uude proovikasse. Aga see selleks.

Pärast pikki otsinguid leidsime ka uue bassimehe, kõik hakkas paremuse poole minema… ja siis me otsustasime laiali minna. Viimane esinemine sai koos singliga vaikselt välja kuulutatud ja oligi kõik. Our conversation hit a wall.

Pent ja Janno õpivad Otsa-koolis, Erki võitis “Eesti talendi” peaauhinna, Martin-Eero tegi BändCämbile kõige muhedama reklaami ever ja mina laulan edasi Neljapäevas.