Kaks nädalat Kagu-Aasias. Epiloog: Hong Kong-Amsterdam-Tallinn

Seiklused seigeldud, nüüd on aeg kodu poole tüürida.

22.02.2018
Sööme jälle seda mitte-nii-põnevat hommikusööki hotellis, kuigi roosad aknad leevendavad olukorda pisutki. Eile õhtul registreerusime hommikusele shuttle-bussile ja saame tasuta raudteejaama. Oleks seda enne märganud uurida.

Siin on raudteejaamas ka baggage drop, mis Langkawilt tulles silma jäi. Kogu vahepealse aja oleme üritanud kelleltki vasutst saada, kas see ikka meie lennu puhul ka töötab, aga keegi ei tea midagi. Lennujaam suunab lennufirma poole ja vastupidi. Kohapeal selgub, et saabki — väga mugav, saame rongi minna juba ilma kohvriteta ja järgmine kord näeme neid (loodetavasti) homme Tallinnas. Logistika on siin ikka uskumatult tõhus ja mugav, isegi kui infot alati ei leia. Ja siis veel Airport Express — isegi siis, kui ta tundub väga rahulikult kruiisivat, oleme autodest kiiremad.

777 ootab

Lennuk on sedapuhku Boeing 777, oluliselt mugavam (ja uuem) kui 747. Parem on board entertainment, rohkem jalaruumi (minu ees istuv noormees sai isegi seljatoe taha lasta ilma minu jalgu amputeerimata). Lennu ajal saavad ära vaadatud sellised briljantsed linateosed nagu Geostorm ja Kingsman: the Golden Circle. Lisaks veel paar Modern Family seeriat.

Ma vaatan paadist kiikriga…

Üle Saaremaa lennates satun täpselt aknast välja vaatama ja näen Kuressaaret. Ega ma kohe päris kindel ei ole, aga Sõrve säär ei jäta küll mingit kahtlust. Tahaks metsapeatust paluda ja vaikselt kodu poole hiilida — 2 tunni pärast jõuame Amsterdami, kus tuleb öö veeta ja hommikul veel 2,5 tundi vastassuunas lennata. Aga mis seal ikka, lendame edasi.

…kui kaugel on see Saaremaa

Amsterdamis võtame lennujaamas pisut hamba alla ja sõidame tasuta bussiga hotelli.

23.02.2018

Öösel teen korraks silmad lahti, vaatan kella … MISASJA?!? ÜHEKSA?!? ME JÄÄME LENNUST MAHA!

Oota. Mis kell PÄRISELT on? Telefon ütleb, et kaks. Öösel. Muidugi: Fitbit ei ole siiani kohaliku ajaga sünkroniseerinud, vaid elab siiani Hong Kongi vööndis. Uni on selle ehmatusega igatahes nüüd paariks tunniks eemale peletatud. Oeh.

Hommikuks jääb veel kõige viimane ots Air Balticuga.

Väsinud, aga õnnelik

Kõike seda kirjutades on mul pidevalt silme ees reisi alguses üht loengusarja kuulates kirja pandud tsitaat: “Respect your audience!” Üritasin kogu aeg erinevaid lugejaid ette kujutada ja mitte lihtsalt kronoloogiat pidada, vaid keskenduda eelkõige huvitavamale osale, lisaks kasulikke nõuandeid sisse pikkides. Loodetavasti oli kasu. Aitäh lugemast! 🙂

Mis juhtus?

Lubasin ju kirjutada. Rohkem, mitte vähem. Paar postitust tegin ja siis kadusin täitsa ära.

Klaviatuur

Enne jaanipäeva lahkusin ASAst, plaaniga suveks aeg maha võtta ja sügiseks rahulikult uusi sihte seada. Õigemini — lahkumisavaldust esitades oli plaan just selline, aga tegelikkus ei läinud üldse plaani järgi.

Okei, tööleping ASAga lõppes täpselt kokkulepitud ajal, ent juba enne seda jõudsid uued projektid vaikselt külje alla sõita: läksin ajas 4+ aastat tagasi ja hakkasin Telema sortimendihaldust arendama. Omal ajal olid just sortimendihalduse Exceli-skriptid need, mis mind tagasi koodikirjutamise juurde tõid. Pidid veel ajutised olema. Hah! Siiamaani kasutusel!

Nii oli juuni alguses asutatud Garf OÜ endale esimese kliendi saanud (täpsuse huvides, Telema ei olnud otse Garf OÜ klient). Aga ma ei ole pika plaaniga veel niikaugel, et täiskohaga ettevõtjaks hakata. Vaja veel küpseda ja tarkust koguda. Ja nii ma jätkasin paralleelselt uue palgatöö otsinguid. Ega koodinikerdamise kõrvalt palju muuks aega-energiat jäänudki, sellest ka vähene kirjutamistahe.

Käisin rääkimas ühe ja teisega, avastasin põnevaid uusi võimalusi ja karjäärisuundi, millele ma varem mõelnudki polnud (nt koolitusjuht). Maailm avardus omajagu ja värve tuli juurde, halltoonidest rääkimata.

Septembri lõpuks oli mu laual 2 eriti erutavat pakkumist, millest aga vahepealne maailmapildi avardumine üldse välja ei paistnud — mõlemal juhul oli ametinimetuse lahtrisse kirjutatud “testijuht”. Mis, muide, oli tegelikult algusest peale plaan. Üks kahest pakkujast oli aga teisest kiirem ja suhtles minuga usinamalt (teist pidin paraku ise aeg-ajalt urgitsema) ja nii ta võitiski.

Selgus, et mind paeluvad endiselt just punase logo ja kolmetähelise nimega ettevõtted. Vähe sellest — 1. oktoobrist olen tagasi ainsas töökohas, kust mind ilma lahkumisavalduseta ära on saadetud. Kolmandat korda, kuigi CV-st see otse välja ei paistakski: Novo Systems, WM-data ja praegune CGI Eesti (mis vahepeal jõudis veel Logica olla) on sisuliselt ikkagi sama firma. Varasem staaž (mida on kokku 2 aastat) läheb lisa-puhkusepäevade arvestuses isegi arvesse! Ja jälle teen ma tööd Soome projektis, nagu ka 10 aastat tagasi. What goes around, comes around!

Tammsaare Ärikeskus

PS: Ajaloolise tõe huvides olgu siinkohal ära toodud ka nimekiri ettevõtetest, kellega mul (ametlikult või mitteametlikult) võimalikest koostööpunktidest juttu oli: Bitspinners, CGI, Clarified Security, Helmes, MyJAR, Nortal, RIA, Tieto, Zave Media.Endal on 10 aasta pärast põnev lugeda, muud midagi.

 

Aitab vaikusest, aeg on kirjutada!

Pool aastat vaikust blogis? Selline asi juhtus viimati … no ei olegi kunagi juhtunud. Ja nüüd on lõpp. Viimane aeg on kirjutama hakata. Millest kirjutada? Ikka samadest teemadest, millest alati.

  • Seiklustest koolis
  • Remondist kodus
  • Uuest sõiduvahendist
  • Põnevatest vidinatest, mida ma am.ee veergudel arvustan
  • Tööst ja kõigest muust sellega seonduvast
  • Sõpradest ja toredatest juhtumistest
  • Filmidest ja sarjadest, mida ma nägema juhtun
  • Muusikast, erinevate kollektiivide tegemistest
  • Teatrist, olgu siis lavalt või publikust

Ja nüüd olulisem küsimus: MIKS kirjutada? Esmajoones ikka selleks, et kirjaoskus rooste ei läheks, vaid edasi areneks. Ja samal ajal selleks — aga see pole üldsegi mitte vähem tähtis — et antud blogi vähestel, ent meeletult lojaalsetel lugejatel põnev oleks. Niisiis. Kui ülemisest nimekirjast jäi midagi puudu, millest just sina lugeda tahaks — või kui soovid mind lihtsalt mugavustsoonist välja sundida — jaga oma ideid ka minuga. Kirjuta näiteks kommentaar. Või kui nii avalikult ei taha, saada otse minu postkasti: garf@juhe.ee