Raamatud, mis mind kõige rohkem mõjutanud on

Diana tegi väljakutse juba septembri keskel, eile tegi Maili ka. Miks te kõik arvate, et ma üldse raamatuid loen? 🙂

Do not take more than a few minutes and don’t think too hard. They don’t have to be the “right” books or great works of literature, just ones that have affected you in some way. Then tag ten friends including me so I can see your list.

Okei, mõnikord ikka loen kah. Aga reegleid järgida ei suuda. Esiteks jätan ma teatepulga ripakile, mitte ei anna kümnele sõbrale edasi. Ja nullindaks olen ma nüüd asja peale kõvasti üle kolme minuti mõelnud.

Mis raamatud mind elus kõige rohkem mõjutanud on? Hea küsimus, mis sünnitab kohe järgmise: mida tähendab antud juhul “mõjutama”? Võtsin seda kahtpidi: mõnel raamatul on mu elukäigule suur mõju olnud, teisi pole lihtsalt käest ära suutnud panna. Noh, igatahes.

No nüüd on küll 3 minutit täis. Mainimata jäid (aga ometi tahavad siia postitusse jõuda) Bulgakovi Meister ja Margarita, Hemingway-Remarque’i sõjaromaanid ja igasugused muud toredad raamatud. Elu on selline. 🙂

4 lihtsat sammu, millega maailm natuke rõõmsamaks muuta.

Alljärgnev on mõeldud eelkõige Neljapäeva fännidele-sõpradele-salajastele austajatele, kel Facebookis konto on.

Niisiis… Ega meid nüüd nii tihti ka lavale ei lasta, et igast võimalusest kinni ei peaks haarama. Nüüd on sihuke variant, kus teie, kallid fännid, meid aidata saate. Kuidas? Loe edasi…

  1. Ava BC fännileht (http://facebook.com/livebandcamp). Kliki Like/Meeldib.
    (Ilma selleta ei õnnestu järgmine samm.)
  2. Otsi sealsamas üles Neljapäeva “Mama Lily” video (või ava see link: http://www.facebook.com/video/video.php?v=1553712317659). Kliki Like/Meeldib.
  3. Kommenteeri, jaga sõpradele, aita meil hääletuse lõpuks esimese nelja seas olla.
  4. Tule 19. novembril Rock Cafesse! 🙂

Aga kuidas see kõik maailma rõõmsamaks muudab? Me lubame kõik laval vähemalt korra naeratada! 😉

Aitäh! 🙂

PS: Neljapäeva lehel võib ka sedasamustki nuppu pressida. http://facebook.com/neljapaev 🙂

Lugu sellest, kuidas Mark korvi sai

Saage tuttavaks, see on Mark. Ta ema on pärit Saksamaalt, noormees ise omab Ameerika Ühendriikide kodakondsust ja tuli armastusest tiivustatuna Eestisse.

Armastus? Noh, olgu, armumine. Leidis Facebookist ilusa tüdruku pildi; kolis Tallinna; käis paar kuud Eesti keele kursustel; üritas… ja sai korvi.

Pervert, jah? Või no vähemalt stalker. Jälitaja. Vaene tütarlaps ei teadnud Marki olemasolust midagi, kui too — lillekimp ühes käes, ukulele teises — neiu kontorisse sisenes, end põgusalt esitles, kätt palus ja serenaadi laulis. Vaatamata sellele, et noor pruut (!) vaid 2 päeva hiljem altari ette pidi astuma.

Paraku jäi loodetud leek süütamata. Mark kõndis nukralt naeratades ruumist välja ning jättis sealsamas eluga hüvasti.

Mark eostati 17. augustil 2010 kell 15:50. Järgmisel õhtul laenasin talle Justinilt aktsendi. Nime, ajaloo ja lillekimbu sai ta 19. augusti hommikupoolikul, vahetult enne oma esimest ja viimast missiooni. Samal päeval kell 12:43 oli temast järel vaid mälestus.