End otsides.

Ma olen eksinud. Kadunud. Kaotasin end ära. Ühel hetkel oli kõik justkui korras ja siht selge, järgmisel ei tea enam üldse, kuhu poole minna.

Kõik sai alguse… Ei, algus oli palju varem, aga üks oluline tõuge tuli siis, kui Hele mulle näitas, et Telema süsteemiadministraatori koht mu isikuomadustega hästi ei sobi ja lubas mul avalikult (ilma pingeta) uut töökohta otsima hakata. Ühtäkki oli terve maailm mu ees valla, jookseks või… Täpselt. Kuhu?

Mõtlesin siit- ja sealtpoolt. Arutlesin iseenda ja teistega. Üheltpoolt tahaks valdkonda vahetada, teisalt jällegi ei raatsi. Mõtleks kõrgema-kaugema sihi välja, oskaks ehk selles suunas töölegi hakata, aga ei.

10 aastat tagasi sain 18 ja teadsin täpselt: minust peab saama programmeerija. Saigi. Nüüd olen mitu korda selle soone pealt välja rabeleda üritanud: ei taha kuidagi õnnestuda. Ja ometi tean ma, et olen ka selles valdkonnas endiselt väga nõrk. Töökogemust on ajaliselt palju, aga areng jäi mingil hetkel seisma. Lihtsalt ei ole sügavamat huvi kui pisike pealiskaudne skriptimine. Aga ka selle eest saab palka, kui muu ei aita.

Vahepeal flirtisin projektijuhtimisega. Sain mingil määral hakkama. Nüüd, 2 aastat hiljem, arvasin jälle sinna tagasi tahtvat, aga tänasel töövestlusel (kandideerisin just projektijuhi kohale) ei suutnud ma end lõppkokkuvõttes ka iseendale projektijuhina maha müüa. Ja no kui aus olla, ei tulnud see projektijuhtimise-idee ei algselt ega ka nüüd minust endast, vaid väljastpoolt.

Mis on mu suurim kirg? Muusika? Jah. Aga sellest ju siinmaal ära ei ela, kui just end saatanale maha ei müü. Pealegi pole mul grammigi erialast haridust ja oskusedki on, taaskord, pinnapealsed. Samas — laulda end edukalt Noortebändi finaali, salvestada autoriplaat, jõuda mõne looga raadiosse, olla TTÜ BigBändi koosseisuline vokalist, jne. Saavutusi isegi juba natuke on, ehk õnnestub sel teel veel miskit saavutadagi.

Raadio- ja telemaailm on mind ka juba väga pikka aega köitnud. Aga selles osas pole oskusi niigi palju kui mujal. Ja võimalikke variante on nii palju, et üldse ei oska valida.

Koolitamine/õpetamine? Jah, aga kõigepealt peaks ennast koolitama. “Tagasi kooli” on selles suhtes inspireerinud küll ja rohkemgi.

Trükimeedia? Arvutimaailma suurtes testides osaledes on pidevalt tahtmine midagi ka lõpuks ise kätte võtta, testida ja valmis kirjutada, aga… pole teinud, sest kalendrist ei paista kunagi piisavat auku. Aga see on ettekääne, ma lihtsalt ei julge.

Läbi kogu elu on mind süüdistatud laiskuses. Ma lisan siia nüüd veel ühe jubeda süüdistuse: pealiskaudsus.

Aga algus mõtete korrastamisele on tehtud. Kui käesolev kirjutis mu elu hiljem valitud karjäärirajal raskemaks teeb, so be it. Raskused on selleks, et neid võita! 🙂

PS: Muus osas on elu endiselt lill. 🙂

Jaanuar, veebruar, varsti märtski…

Heihopsti, sõbrad-lugejad-fännid-muud loomad!

Kiire aeg on olnud. Endiselt on kiire. Aga viskasin hetkeks pilgu blogisse ja nägin, et ÜLE KUU AJA pole siia midagi kirjutanud. Järgnevalt mõned märksõnad.

Telema

Jaanuari alguses vahetasin osakonda. Enam ei arenda, nüüd olen pigem süsteemiadministraator. Uut ametinimetust veel pole, aga tegemist küllaga. Juhin WebShopi demo projekti, tegelen riskianalüüsiga, kasutajatoega, teadmistebaasi koostamisega jne. Ühtlasi sain vabad käed endale uut kohta otsida, mis silmad veel rohkem särama lööks kui siinne. Väga selles suunas siiski veel ei rabele.

BändCämp

…aga natuke siiski. Juhin (mitteametlikult) BCG arendusprojekti, kirjutan spetsifikatsiooni, juhendan programmeerijaid, õpin elu. Mikk kujundab, mis valmistab mulle erilist rõõmu. Temaga on alati väga mõnus koostöö olnud.

Neljapäev

Akustiline kava on teema! Sel reedel kolmandat korda, Koskenkorva baaris, kell 21:00 (link FB kasutajatele). Ühtlasi, bändisisene energia pole kunagi nii hea olnud. Või noh, kunagi äkki on, aga siis oli ohtralt alkoholi mängus. Viimasel ajal on kõik isegi proovis üsna kained suutnud olla. Varsti saab “Infomürgitus” ka valmis, ausõna!

Telefon

Imbi andis eeskuju, nüüd olen minagi androidistunud. Esimest korda elus ei ole mu telefon Nokia. ZOMFG, eks? Ehk siis jah — Samsung Galaxy S. Vana mudel, mitte see uus ja õhuke. Ja reedest olen taaskord Elisa klient.

Kodu

Meil on uus pereliige. Hiilis valentinipäeval mu auto tagaistmele ja õhtul trumpas hommikuse pisikese mängukaru täiega üle.

Meelelahutus

AI on parem kui EOS. Miks meie žüriis ei võiks Steven Tyler istuda näiteks? Aga see selleks. Kultuurne tuleb ka olla, teatriski käia. Tantsuteatrit käisime vaatamas, seda valdkonda peab veel natuke tundma õppima. Aga T-Teatri järjekordset šedöövrit julgen igal juhul soovitada. Minge ruttu, kaua ei mängita!

Auto

Tegin oma elu teise avarii, seekord olin ise süüdi. Vaatasin, et vasakult kedagi ei tule; eeldasin, et ka tema nii arvab; andsin gaasi… ja tema pidurdas, et lumekuhja varjust välja piiluda. Olevat tema 20-aastase sõidustaaži esimene avarii. Umbkeelne seejuures. Aga noh, lõppude lõpuks tehti mu Focusele pisike nose-job ja temal ilmselt pandi pakiruum jälle avanema. See selleks.

Naistest ja vägivallast

Tell me who’s the one, yeah, who’s the one
That could bring you down when you feel you’ve won
And wipe that smile right off your face?

Kui mu vanemad ~17 aastat tagasi lahutasid, olid põhilised põhjused… alkohol ja vägivald. Viimane nii vaimsel kui ka füüsilisel tasandil. Üsna tüüpiline, eksju?

Tell me who’s the one you turn to
When the sun shines bright in your clear blue sky
To fill your heart with cold, cold rain?

Aga eesti naine ei räägi sellest. Tõmbab aga krohvikihi näkku ja läheb vapralt tööle. Ja ometi on ju naine ise vähemalt pooleldi süüdi, kui mees peksab, jah? Ilma asjata ju ometi ei lajataks? No näiteks… tolmuimeja tegi liiga kõva häält ja raskendas pohmelli tõttu niigi keerulist keskendumist.

I’m the one, yeah I’m the one that could tear your world apart
I’ll even laugh at you when you’ve done something wrong…
‘Cause I can make you miserable!

Ei. Tegelikult ei õigusta seda miski. Aga ometi…

Toetame siis neid, kes abi vajavad.

naine.postimees.ee:

25. novembril tähistatakse ülemaailmset naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva. Naine.postimees.ee avas tasulise SMS-numbri 15151 (26 kr) märksõnaga «Naisteabi», et üheskoos toetada Tallinnas asuvat naiste kriisikodu.

Kampaania toetuseks saada SMS numbril 15151, märksõnaks Naisteabi.

Kirjuta: naisteabi(tühik)eesnimi(tühik)perekonnanimi. Näiteks: Naisteabi Mari Kotkas.

Ühe sõnumi maksumuseks on 26 krooni. Teenust toetavad Elisa, EMT ja Tele2, kes tavapärase tasu asemel pakuvad teenust tasuta või võtavad selle eest maksimaalselt krooni. Kuna naine.postimees.ee toetab omalt poolt vahendusteenuse hüvitamisega, siis näiteks Tele 2 alt annetades läheb kogu annetus sendi pealt heategevuseks.

Lõpetuseks mu tänavune lemmik-jõululaul, sobivalt naiselikus esituses.

Postituse taustaks mängis Neljapäev – Miserable

Miks ma seda teen?

minni: sa oled selline mees, kes ilma põhjuseta naistele lilli kingib?
garf: jah
garf: paraku ainult virtuaalseid
minni: nojah, asi seegi kehval ajal
minni: 😀
garf: nojah, äkki saab sellega väikese naeratuse ikkagi kätte — ongi maailm kohe rõõmsam 😀
garf: järgneb ahelreaktsioon: kui naised naeratavad, näevad nad veel paremad välja kui muidu — see teeb kohe ka meestel tuju paremaks
minni: kaval

Vot nii. Sihuke mees. 😛

Esimene alkovaba kuu (lühikokkuvõte)

Täiesti kogemata suutsin oma otsuse teha palgapäeval. Nüüd püsib see ka paremini meeles. 🙂

Igahates — kuu sai täis. Ausõna, ei igatse ka. Kõige “raskemad” üritused on ka juba seljataga:

1) Bändcämp. Suhteliselt perioodi alguses, mitmepäevane üritus, kus õlu oli peaaegu kohustuslik element. Öine jahedus tegi hommikuse ärkamise ilma pohmellitagi piisavalt ebameeldivaks, lisaks jooksis mõte selgemalt. Ja lolli möla suutsin, üllatus-üllatus, ka kaine peaga ohtralt produtseerida. 😛

2) Esinemine TTÜ bigbandiga. Raske selles mõttes, et prooviaega nappis ja kollektiiv oli suhteliselt võõras — ehk siis mingil ajal oleks tahtnud “julgust” juurde juua. Samas — kvaliteeti arvestades oleks alkoholist tingitud lõtvus võinud niigi pisut ebakindlad lood täiesti ära rikkuda. Vähemalt publiku jaoks, sest mina oleks end ju ometi hästi tundnud… esialgu.

3) Led R @ Rock Cafe. Esimest korda olin Rock Cafe publiku seas ilma õlleta. Tulemus… hea! Bänd jõudis hinge, tõmbas käimagi. Raha kulus vähem.

Viimase ürituse kohta tegin ka väikesed arvutused:

Õlu Coca Cola/mahl
Hind 40kr/0,5l 25kr/0,25l
Tarbitud kogus 5+ 2+1
Summa >200kr 75kr

Õlle puhul oleks kindlasti lisandunud ka taksoraha. Mitte et oma autoga kojusõit tasuta oleks, aga… auto kasutamine ainult kodu ja töökoha vahel liikumiseks oleks ka raiskamine.

Ehk siis — kuu on möödas ja ma ei leia, et ma selle aja jooksul alkoholi mittetarbimise tõttu millestki ilma oleks jäänud.

Killuke isiklikust ajaloost…

[23:31:34] oli kord üks tüdruk
[23:31:38] ja mina
[23:31:45] käisime lõunal
[23:31:51] piinlik vaikus
[23:32:05] kuu aega hiljem enam ei olnud piinlikku vaikust
[23:32:24] järgmised poolteist aastat ei olnud
[23:33:03] kuni ühel hetlel oleks jälle tahtnud
[23:33:16] vaikust siis
[23:33:22] nii see lõppes
[23:33:37] …ja siis said meist suured-suured sõbrad

Vabadus!

Käesolevaga katkestan määramata ajaks igasugused diplomaatilised suhted alkoholiga. Ei hävita ka. Ei teda ega ennast.

Põhjus… väljavõte eilse õhtu messengeri-logist:

garf says (23:31):
*nägin täna oma isa
*nägin, kuidas ta üle kere paistes oli, vasak käsi täiesti tundetu
*nägin, kuidas kiirabi ta haiglasse tõi
*nägin, kuidas alkohol inimesele mõjuda võib

Niisiis — edaspidi joon baaris õlle asemel mullivett ja teed. Ärge siis väga pahaks pange, eks?

…another year over…

Miskipärast tekib aastanumbrile 2008 mõeldes kõigepealt negatiivse maiguga emotsioon. Et noh, ei olnud just mu lemmik. Kuigi tegelikult sai ju väga palju uut-huvitavat proovitud ja mõnes mõttes rekordeidki püstitatud, on üldmulje halb ilmselt sellepärast, et loominguliselt tundusin ma kokku kuivavat. Ja ometi oli ka selles mõttes viljakam aasta kui 2007. Müstika.

Jaanuar

  • Esimene ITK semester edukalt lõpetatud.
  • Esimene Retoga koos tehtud “sooloprojekt” salvestatud.
  • Üheksas elu (praegune Penthouse) alustas, kahe päeva sees toimus esimene proov, kus valmisid esimese loo sõnad ja kohe järgmisel päeval salvestasime demo.

Veebruar

  • Üheksas elu sai Noortebänd 2008 demovoorust edasi. Sel hetkel oli meil repertuaaris alles 1 lugu, vaja oli kolme.
  • Pärast avariid korda tehtud Muki sai välja vahetatud. Ehk siis minu esimene päris enda nimele liisitud auto oli saanud reaalsuseks. Hiljem lasin taha toonklaasid panna ja armusin ära.
  • Neljapäev esines!
  • Neljapäev hakkas prooviruumi otsima!

Märts

  • Suveks tekkis plaan.
  • 25 eluaastat sai täis. Pidu oli vinge.
  • Fork käis esimest korda Rock Cafes.
  • Üheksas elu ei saanud eelvoorust edasi. Mõned arvavad, et nime pärast.
  • Hakkasin lõpuks aru saama, mida auto omamine tegelikult tähendab.

Aprill

  • Neljapäev leidis uue prooviruumi.

Mai

Juuni

  • Teine semester, seega esimene õppeaasta, lõpetatud.
  • Neljapäev esines!
  • Jaanid seekord Ida-Virumaal, sain õllese peaga kainet Kammistet kõnetada ja puha.

Juuli

  • Üheksanda elu algkoosseisust alles jäänud liikmed käisid joomas.
  • Laurist sai lisaks klahvpillistile, kitarristile ja bassistile ka trummar. Paraku jäi see terviseprobleemide tõttu ajutiseks.
  • Uued rulluisud! Siiani pole nende laagreid jõudnud ära puhastada pärast viimast (paraku märga) sõitu.
  • Planeeritud roadtrip sai tehtud. Küll hoopis teistsuguse põhimõttega, aga külastasime ka Lätit. Selle tripi raames sõitsin ma ka viimati oma uute uiskudega.

August

  • Neljapäev käis stuudios. Kohe mitu korda. Aga naljaga pooleks välja öeldud ennustus, et juunis plaadi välja laseme, ei pruugi praeguse tempo juures isegi täide minna. Sest noh, oktoobris pidid miksid-masterid juba valmis saama, aga siiani pole midagi. Ja Oliveri võimendi on ka ikka veel paranduses.
  • Käisin WAFis katsetel. Sain sisse ka, aga oluliste ressursside puudumisel jäi seekord minemata.
  • Läksime Kadiga lahku. Siiani saame paremini läbi kui kunagi varem. Meie reliikvia on VABADUS!

September

  • Penthouse (endine Üheksas elu) esines! Publikule tundus meeldivat.
  • Läksin salsat õppima. Meeldis.

Oktoober

  • Avastasin taas, et mulle meeldib disco.
  • Fork käis jälle Rock Cafes. Nagu alati, vaatasin suu ammuli ja lihtsalt… nautisin.

November

  • Sain puhuda. Vabatahtlikult.
  • Lumi tormas ja tekitas põnevust. 🙂
  • Penthouse tegi järjekordse koosseisuga esimese esinemise. Me ei olegi seni ühegi koosseisuga ju üle ühe korra üles astunud, kui järele mõelda. 😉 Üks klipp jõudis YouTube’i ka.
  • Sattusin televiisorisse. Äge oli. 😛

Detsember

  • Meeskooril oli jõulukontsert. Õigemini 3 tükki. Sain esimest korda ka rütmipille mängida — ühes loos tamburiini, teises shakerit.
  • Saavutasin meeskooris teenelise liikme staatuse. Selle 7 aastaga on koorilaul juba natuke meeldima ka hakanud. 😉
  • Jõululaupäeval mängisin kolmes kodus jõuluvana. Järgmiseks aastaks tuleb kuskilt oma mõõtude järgi kuub tellida ja natuke parem habe. Pluss veel väikeste lastega suhtlemist harjutada. Ae, noored emad! Teie kord abistav käsi ulatada! 😀
  • Aasta viimasel õhtul moodustasime Pent ja mina poolakustilise kollektiivi “Pentagarf” või siis “Pent ja Garf” või… kuidas soovite. Üks peaproovi salvestus on siin.

Nii et üldiselt polnud aastal häda midagi. Võiks öelda, et paremgi kui 2007, aga miski ikkagi närib…

Vahet pole, 2009 tuleb ikkagi oi-kui-palju-vingem! 😀

…but my smile still stays on…

[04.08.08@12:34:05] suursaar läheb jah ülikooli
[04.08.08@12:34:54] kas sellest film ka tehakse? 😛

Uuel aastal uus kuum film: “Alo Suursaar läheb ülikooli.”

Peaosas Jan Uuspõld, ma eeldan.

…get your motor running…

Oh, kui vaid kõik hommikud oleksid sellised nagu täna. Lõpetasin hommikusöögi 8:21 ja juba 8:30 ootasin kontori juures värava avanemist. Mis ummikud? 🙂

Kuidagi… mingi kevadväsimus on vist peale tulemas. Koor ja 2 bändi tunduvad jube suure koormusena, kuigi viimasel ajal pole peale proovide isegi midagi eriti toimunud. Selles ilmselt ka probleem – kui toimuks, oleks põnevam! Uusi lugusid pole ka kirjutanud, kuigi ideid tundus vahepeal lausa hulgi tulevat. Ohjah. Vaja mingi hetk leida mahaistumiseks ja ideedest lugude valmiskirjutamiseks, võib-olla siis tundub elu jälle ilusam. 🙂

Aga üldiselt: Neljapäev leidis uue proovika (aga vaikselt otsime ikka edasi, sest ruum võiks rohkem “oma” olla) ja Üheksas elu otsib uut nime. Andke tuld, ideegeneraatorid!