Enneolematu skandaal! Imbi ja Kristjan ostsid oma möbleeritud üürikorterisse uue laua! JA KAKS TOOLI!

Olgu, olgu. Lihtsalt diivanilaual söömine muutus kurnavaks — jube madal teine ja iga kord pidi köögist nii kaugele tulema.

Igatahes, otsisime siit, otsisime sealt, sobivat lauda ei kusagil — kuni ühel hetkel teatas ema, et avastas väga soodsa pakkumise, mis meid huvitada võiks. Sõitsime Evelekti lattu, hindasime olukorra ideaalseks ja viisime komplekti koju. 1490 krooni tammepuidust laua ja kahe tooli eest? Jah, palun! Kui praegu laud ja toolid Evelekti veebikataloogist üles otsida, tuleb hind kokku 4188kr. 64% soodustus on ka okei.

Pilt lauast oma uues kodus ka:

Nädalavahetusel olime kooriga Soomes. Espoos. Ööbisime StayAt Espoo hotellis.

Hotell

…oli iseenesest huvitava (kuigi tegelikult mitte uue) kontseptsiooniga — minu esimene kord apartment-hotellis majutuda. Neljases toas oli magamisasemeteks 2 voodit, diivan ja välivoodi; korralik duširuum ja viletsa ventilatsiooniga WC; lisaks veel täisvarustusega köök.

No ja siis veel see sõnademäng — kõigepealt märkad, et hotelliketi nimi omandab venepäraselt hääldades mitte-nii-teistsuguse tähenduse, aga kui alakorruse restorani sildilt “HuiVi” vastu vaatas… No see selleks.

Igatahes, tasuta WiFi oli ka olemas.

Transport

Eestist renditud buss (koos juhiga); Superstar viis sinna ja Star tõi tagasi — laevareisid ei olegi enam piinavalt pikad; korra sain (ööl vastu pühapäeva) ka autoroolis olla. Usaldasin kaardilugemise tagaistmel laiutavale Siimule ja… lõpuks sai telefoni sisseehitatud GPS end hädavajalikuna tõestada. Kusjuures Siim polnud süüdi — katsu sa gloobusega metsa orienteeruma minna.

Midagi oli nagu veel… jaa-jah!

Konkurss

– ehk teisisõnu: reisi peaeesmärk.

Konkursikoosseis löödi lukku märtsi alguses, pärast meeletuid katsumusi luukambreis. Kaasa said ainult parimatest parimad. Noh, pluss muidugi tenorid, keda on niigi vähe. Aga see selleks — nad said pärast kiita ka.

Esitasime neli pala:

1. Leevi Madetoja: Valkeat kaupungit op. 8:5 (V. A. Koskenniemi) — kohustuslik
2. Anton Bruckner / Jakob Christ: Ave Maria
3. Ester Mägi: Üks hetk (Vladimir Beekman)
4. Michio Mamiya: Composition for Chorus, no 6:2

Lavaleminek oli täiesti “pime” — akustikat enne proovida ei saanud — aga juba esimene akord andis mõista, et kõik on mugav ja hea. Võib-olla just esimese loo õnnestumine tõmbas meil natuke keskendumist maha, igatahes teine ja kolmas päris nii head ei tundunud. Viimane, jaapanikeelne, tekitas publikus kõvasti elevust ja tuli kordusettekandele õhtusel galakontserdil.

Lavale saime 10:45; esialgsed tulemused (kas ja mida galal laulame) jõudsid meieni ca 18:00; lõpptulemuse saime teada mõned minutid enne üheksat. Ja see oli…

(mehed hotellis, enne galakontserti, põnevil ja stardivalmis)

Rahvusvahelise kategooria 2. koht ja YLE eripreemia Leevi Madetoja loomingu parima interpretatsiooni eest.

Pisut lisalugemist:

• Uudis meeskoori kodulehelt
• Helsingin Sanomat
• Konkursi koduleht

1  1

Hei, kallis lugeja! Siin on sulle üks pisike tagasihoidlik e-pühadekaart minu poolt. Klikkides läheb suuremaks ka.

Ja kui keegi esimese jõulupüha hommikul end nii vara üles saab, siis kell 12 esineb Penthouse 9 Raekoja platsil. Kohtumisteni!

1  1

Õigemini ainult üks näpp ja kaks näidet. Ei maksa sõrmust 8 aastat vahetpidamata ühes sõrmes kanda — vahepeal võiks sõrmele hingamisruumi jätta. Muidu juhtub nii, nagu minuga juhtus.

Ja noh, kardiga sõites tuleks ka sõrmused ära võtta.

From 2009.07.27 — s6rmus

From 2009.07.27 — s6rmus

Ühtlasi sain ma siinkohal ära proovida Picasawebi “Embed image” funktsiooni. Väga mugav! Goolge FTW!

1  1

Hüvasti,

…tere,

Ehk siis nüüd nii ongi. Ja vahet pole ka raske näha — sinine on punasest ju suurem! Kitarr mahub ilma probleemideta pakiruumi ära, kui vanasti pidi hoolikalt suunama ja sihtima.

1  1