Aastakokkuvõte 2015

2015. Loksutas? Tõepoolest. Jätan globaalsed sündmused taaskord kommenteerimata ja jätkan mõnusalt egotsentristlikku joont. Same procedure as every year.

NB! Kui kuskil on joon all, on see tõenäoliselt link edasise lugemiseni. Niisama katsun ma allajoonimist vältida, ausalt ka.

Uue aasta õnn 2016

Vidinad / tehnika

  • Telefonid ja tahvlid ei tundu viimasel ajal enam midagi uut ja põnevat pakkuvat, seega katsetan-arvustan neid ka vähem. Sekka pakutakse ka muud huvitavat tehnoloogilist, näiteks nõgusa ekraaniga UHD-teler.
  • Mullu Imbilt saadud jõulukink (vinüülimängija) pakub endiselt palju rõõmu — muuhulgas võimaluse mulle igal hetkel huvitavaid plaate kinkida.
  • Oma iPadi suutsin Soomes ära lõhkuda. Kindlustusest oli kasu!
  • Androidi ja Windows Phone’i ebastabiilsusest sai kõrini, nüüd tiksub taskus iPhone 6. Siiani ei kurda.
  • Oli ka perekondlik autovahetuse aasta. Jäime Imbiga mõlemad margile-mudelile truuks (temal Civic, minul Focus), aga läksime üle automaatkastile. Mõlemad. Õnneks pole lumi veel korralikult maha tulnud, et manuaali teisest käigust puudust võiks tundma hakata. 😉
  • Aastat defineerivaks vidinaks võiks ilmselt ikkagi LEGO lugeda. Isegi jõuluvana kotti oli üks komplekt poetatud, mille ma loomulikult kohe kokku pidin panema. 😀

Sõbrad

  • Aastasse mahtus vaatamata tihedale kalendrile siiski mõningaid meeleolukaid mänguõhtuid, seenelkäike ja muidu toredaid koosviibimisi. Aitäh, sõbrad!
  • Sofiaga käisin pärast mõningast hoovõtmist lõpuks juuksuris. Ta küll alguses ei tahtnud uksest sissegi minna, aga muidu oli tubli ja pärast rõõmus ka, et pusadest lahti sai.

sofia_20150102

Meeskoor

  • Tegime jälle grupikat, seekord jõudis lavale eelmise eellugu. Vastavasisuline blogipostitus on veel pooleli.
  • Veel aasta alguses lõin kaasa uue kodulehe projektis, aga … see ei jõudnud kuskile. Nüüdseks on üks teine seltskond härjal sarvist haaranud ja meeskoori välisilme kaasajastanud.
  • Suurema osa aastast veetsin avaldusel/akadeemilisel. Endiselt leidsin aega mõningatel seltsielulistel üritustel kaasa lüüa (nt valisin üle üsna mitme aasta suusalaagris jälle tantsumuusikat) ja reklaame sisse lugeda.
  • Juubelipeol (2015-1945=70) oli hea tunne kuulda enda nime TAM Fondi stipendiumikandidaatide seas. Veel parem tunne on, et Margo vastava au lõpuks ometi endale sai.

Kultuur

  • Olin DJ mitmel peol. Tegelikult päris DJ, sest DJ on minu ettekujutuses ikkagi pigem kunstnik, kes midagi teeb ka. Ma lihtsalt valisin lihtsalt muusikat, mille järgi inimestel tore tantsida oleks.
  • Jätkasin bändide kaaperdamist. Dreamers Kristi ja Toomase pulmas; (Jana Kütt &) The Ultimate Swing Band TSDS Summer Swingil; New Murphy Band TSDS Apple Jazzil. Viimasel svingipeol jäi Horre Zeiger Bigband siiski kaaperdamata. Keeruline on ka — kui bänd parasjagu laval polnud, olen mina puldis.
  • Improgrupp Jaa! kutsus mind jälle mitu korda oma ladina-ameerika seebile “Kirglik elu” muusikalist tausta improviseerima. El Raúl (minu alter ego) oli platsis ja sai kohati ka etenduse osaks.
  • Kui ka eelmistel aastatel on T-Teater siin figureerinud, siis tänavu tegin ma lausa nii hullumeelse lükke, et astusin liikmeks. Katsed olid kohutavad: see harjutus, mida nad lõdvestuseks kasutavad, ajas mind pigem natuke lukku. Ja no üldse pole füüsiline värk üldse minu teema. Küll aga meeldib mulle tekstiga mängida.
  • Ja nii ma ka sattusin taaskord ühte ühekordsesse (teatraalsesse) kõrvalprojekti, kus saab tekstiga mängida. Ja kus peab kõvasti teksti endale pähe ajama (mis on omakorda jälle nõrk koht). Eks siis lähikuudel on näha, mis sellest saab.

Pere / kodu

  • Aasta algas kurvalt: Nänni matustega.
  • Muus osas oli üsna stabiilne aasta. Kui see välja arvata, et me Imbiga mõlemad töökohti vahetasime. Muutused kipuvad ju ikka ebakindlaks tegema. Seega on lausa väga hea, et me koos katseajal oleme: vastastikku teineteist julgustades saame ka ise enesekindlust juurde.
  • Pulma-aastapäeva pidasime jälle stiilselt, aiapeoga. Ja bigbändiga. Ja Airiga. Ja Neljapäevaga. Justkui traditsioon hakkaks tekkima. 😉
  • Meie kultuuriruum sai valgustatud! Ehk siis muusikatuba. Leidsime lõpuks sobiva põrandalambi, mille paistel raamatuid lugeda, lisaks leidsin suvel aega osta Oomipoest LED-riba koos sinna juurde kuuluvaga ja see riiuli alla kinnitada.

WP_20150723_15_49_42_Pro

Kool

  • Laulsin kevadel IT Kolledži sünnipäeval bändiga, mis sedapuhku kandis nime Still.Can’t.C# [still can’t see sharp]. Tekkis pisut lõhestunud olukord, kus ma ühelt poolt justkui olin peol vilistlasena, teisalt aga juba ka õppejõuna. Osavusmängus liitusin siiski vilistlaste tiimiga.
  • Magistriõpingute lõpp paistab: kui aasta tagasi oli 1. semestri lõpust 2 ainet puudu, siis hetkel on vaja positiivne tulemus kirja saada veel 3 aines (millest ühes on õigupoolest D jagu punkte juba koos). Pärast seda võtan aastaks akadeemilise, mille jooksul rahulikult magistritöö ettevalmistused ära teha. 2017 kevadel oleks siis veel praktika, magistriseminar ja kaitsmine.
  • Kevadel otsis Margus endale IT Kolledžis asendajat mõningate ainete lugemiseks. Valisin kaks meelepärast välja: erialatutvustus kaugõppele ja skriptimiskeeled. Edasi leiab IT Kolledži teemasid juba “Töö” rubriigist.

Bändid

  • Neljapäev jätkas pärast aasta alguse ehmatust (28.01. tegime proovi, äge oli, aga järgmiseks prooviajaks ei tekkinudki võimalust) viimasel ajal traditsiooniliseks saanud 1-kontsert-aastas tsükliga. Taaskord aiapeol, bigbändi settide vahel. Seekord üritasime korralikud olla ja proovi teha, aga JÄLLE ei saanud kampa kokku. Koosseis oli meil ka heitlik: koos minu ja Mardiga (kes eelmisel aastal puudus) mängis Allani asemel bassi üle hulga aja Lauri, teise kitarri võttis Pennar ja Jannot asendas Elvis. No et oli nagu eelmise korra eest võlgu või nii.
  • Still.Can’t.C# andis võimaluse jälle vanadele lauludele uusi sõnu kirjutada. Neid saab lugeda siit.
  • Bigbändiga lauldud esinemiste arv ületas tänavu Neljapäeva etteastete arvu. Oleks aeg härjal sarvist haarata ja Neljapäev jälle käima tõmmata? 😉
  • Bigbänd viis mind ka üle hulga aja Soome, seoses jaanipäeva paiku toimunud Imatra bigbändilaagriga.
  • Bigbänd lasi välja ka oma esimese muusikavideo. Minu mikristatiiv on pärast Türisalu rannas toimunud võtteid endiselt liiva täis.

Boonusena tuli korraks uuesti kokku ka after6:

after6

ASA Töö

  • 1. jaanuarist 2015 alustasin Outride Group OÜ müügi- ja turundusjuhina. Vormiliselt oli tegemist töölepingu üleviimisega ühest ettevõttest teise, sisuliselt oli minu vastutada nii ASA (ASA Quality Services) kui ka AKA (ASA Quality Academy) teenuste ihaldusväärsuse tõstmine ja muidugi ka otsene müügitegevus. Paraku avastasin juba üsna ruttu, et see ei ole suund, mida ma pikas perspektiivis jätkata tahaksin. Alustasin sisemiste otsingutega, mis mind läbi erinevate seikluste lõpuks CGI-sse (tagasi) tõid.
  • Leidsin, et natuke aega tahaks nüüd jälle “lihtne palgatööline” olla ja omaette sihte seada. Vähemalt niikaua, et magistrikraadiga ühelepoole saaks — muidu jääb jälle mingi poolik kõrgharidus aastateks kummitama.
  • 13. märtsil sain kokku IT Kolledži rektoriga, et edasise koostöö tingimusi arutada. Lõpuks otsustasime, et ma ikkagi päriselt kooli palgale ei lähe, vaid annan ainult kokkulepitud aineid.
  • Aasta lõpus pakkus Kolledž mulle veel ühe austava lisaülesande välja, aga lepingu allkirjastamiseni ma sellest lähemalt ei kirjuta.

Tegelikult toimus veel jube palju asju. Mida rohkem ma aasta jooksul tehtud pilte vaatan, seda rohkem meelde tuleb — nii mõnigi neist vääriks kindlasti kasvõi omaette postitust, aga kuskil on piir.

HEAD UUT AASTAT! 🙂

Mõnusaid pühi!

Siis, kui taevast sajab lund,
kenal päeval, jõulukuul,
mingi sisemine sund
viib sind lendama kui tuul.

Ei ole tarvis kuusepuud
ega kingikotti suurt
Tõtt-öelda seegi ju ei loe
on väljas külm või soe

Lendad maale, kus on jõulud käes,
lapsed laulvad käsikäes,
Korraga kaob hingest piin,
sest üksildust ei tunta siin.

Jah, see imeline reis,
mis toob rõõmu raskel rajal,
algab meis, me südameis,
igal aastal, jõuluajal.

IT Kolledži 15. sünnipäevaks kirjutatud laulusõnad

Tegime kolledži sünnipäeval bändi. Mingis osas vana hea Can’t.C#, aga et koosseis oli ikka väga erinev, sai seekord nimeks Still.Can’t.C#. Ja et mitte lihtsalt tuntud viise keskpäraselt kaverdada, mõtlesime mõnele laulule uued sõnad välja.

11393528_10153321018164144_5717772839717331230_o

Kuna kolledži esimesed kaks eriala olid infosüsteemide arendus ja administreerimine, on kahe laulu sõnad just neile pühendatud. Kolmas on märksa üldisem ja räägib diplomitöö sünnitusvaludest.

Absoluutselt ei kompileeru (arendajatele)
originaal: HU? – Absoluutselt

Ma käisin koodimas täna jälle,
täna pool päeva.
Ja olin voodis ma täna jälle,
täna pool päeva.

Ja kokakoola hoidis mind ärkvel
ja pitsa voolis mu keha.
Ja üleüldse ma hullult näen vaeva,
päevast päeva, päevast päeva.

Kuid kood ei tööta mul. Absoluutselt.
Jah ta ei tööta mul. Absoluutselt.
Ning ta ei kompileeru üldse. Absoluutselt.
Ja pole mõtet vist lisada,
et ma ei testi ka.
Absoluutselt

Refaktoreerisin täna jälle,
täna terve päeva.
Ja kompileerisin täna jälle,
täna terve päeva

Ja muutsin loginis ära paar värki:
nüüd on parooli pikkus seitse tähemärki. Rangelt!
Ja nii päevast päeva,
ma läbustan aina, läbustan aina.

Nüüd kood ei tööta mul. Absoluutselt.
Jah ta ei tööta mul. Absoluutselt.
Ning ta ei kompileeru üldse. Absoluutselt.
Ja pole mõtet vist lisada,
et ma ei testi ka.
Absoluutselt

La la la la
lalalalaa.
No mis proge see on? x 4

Nüüd kood ei tööta mul. Absoluutselt.
Jah ta ei tööta mul. Absoluutselt.
Ning ta ei kompileeru üldse. Absoluutselt.
Ja pole mõtet vist lisada,
et ma ei testi ka.
Absoluutselt

Arendajad said oma osa kätte, nüüd siis adminnide kord.

Fail on fail (epic fail)
originaal: Kuldne Trio – Laip on laip
originaal: Opus – Live Is Life

Fail, lallaa-laalalaa
Fail on fail, lallaa-laalalaa
On kadunud konfifail, lallaa-laalalaa
Epic fail! Lallaa-laalalaa

Eile veel oli server, mis töötas nagu peab
vastas pingidele kiirelt, aga kuskilt tulid vead
Konfifail on katki läinud, mul ihu väriseb,
enam surkida ei tasu, sest varundus ka on kadunud

Kus on fail? Lallaa-laalalaa
Kõik on läind! Lallaa-laalalaa
On kadunud konfifail, lallaa-laalalaa
Epic fail! Lallaa-laalalaa

Oh kes küll ütleks, mis serverist saab?
Südamesse jääb veritsev haav
Küll ma backuppe testiksin veel
kuhu kadus mu failikeneeeeee?

Eile veel oli server, mis töötas nagu peab
vastas pingidele kiirelt, aga kuskilt tulid vead
Konfifail katki läinud, mul ihu väriseb,
enam surkida ei tasu, sest varundus ka on kadunud

Kus on fail? lallaa-laalalaa
Fail on fail, lallaa-laalalaa
On kadunud konfifail, lallaa-laalalaa
Epic fail! Lallaa-laalalaa

Fail, lallaa-laalalaa
Fail on fail! Lallaa-laalalaa
On kadunud konfifail! Lallaa-laalalaa
Epic fail! Lallaa-laalalaa

Eile veel oli server, mis töötas nagu peab
vastas pingidele kiirelt, aga kuskilt tulid vead
Konfifail katki läinud, mul ihu väriseb,
enam surkida ei tasu, sest varundus ka on kadunud

FEIL!

11402675_10153321018009144_7209097888340330680_o

Kallis koolis
originaal: Curly Strings – Kauges külas

Kallis koolis, tehnopoli juures
õppisin kord terve suve.
Koolimaja ja mu armas juhendaja,
aga lõputööks mul neist ei piisa.

Loen artikleid, ja ka krüptoloogia spikreid,
kuid neid ei anna töösse panna!
Tõmban hinge, et võiks maha saada pinged,
kuid peas on vasardamas muudkui ainult tähtaeg.

Lõputööst ma undki näinud pole veel.
Tühi leht ja tassis aurav tee.

Mul ei ole ühtki analüüsipoega
on vaid fail mul, tühja moega
Ei struktuuri, pole üldse koodi
Miski pole lõputöö moodi

Loen artikleid, ja ka krüptoloogia spikreid,
kuid neid ei anna töösse panna!
Kui vaid suudaks, küll ma alles modelleeriks:
saaksin valmis enne talve.

Diplomitööst ma undki näinud pole veel.
Tühi leht ja tassis aurav tee.

(kitarrisoolo)

Korraks vaatan oma Wordi dokki veel
Tühi leht ja tassis aurav tee (2x)

Laululeht

3 kõige olulisemat asja, mis impro heaks teevad

Kõigepealt mine toeta Hooandjas seda, et Tilt paar välismaa imrpotajat siia saaks tuua. Ja luba, et sa ise kohale tuled: reedel võib Sinilinnus ka mind näha-kuulda. Ja siis loe edasi.

Olin reedel Improgrupp Jaa! etendusel ja improviseerisin kitarriga muusikalist tausta nende seebikale “Kirglik elu”. Aga hüppame kõigepealt ajas tagasi.

Juba aastaid olen minu sees võidelnud kaks poolt. Üks ütleb, et kõik esinemised tuleb korralikult ette valmistada ja korduvalt läbi harjutada, teine aga eelistab ohtlikult elada. Ehk siis tahaks ka puusalt tulistades märki tabada. Mõlemal poolel on omamoodi õigus. Esimene BändCämp on ajju söövitanud Kostja või Miku lause: “Kui see sul proovis 10 korda (kümnest) välja ei tule, ära hakka laval üritama.” Teistpidi, kui proovis õnnestub üks kord kümnest, tasuks pigem vältida.

Umbes keskkooli lõpus oli mul muusikalisest improvisatsioonist üsna piiratud nägemus. Nimelt arvasin ma, et kõige kõvemad muusikud suudavadki oma instrumendiga ükskõik mida väljendada, seejuures täiesti suvalisi noote mängides. Ehk et improvisatsioon koosneb üksikutest, kõige pisematest algosadest. Muusika puhul siis üksikutest nootidest. Siis aga nägin üht telesaadet, kus Rein Rannap pisut improviseeris. Hakkas kohale jõudma: tegelikult on tükid enamasti suuremad. Mingi käik (või selle alge), mõne akordi järgnevus, rütmiline kujund jne. Samamoodi nagu teksti algosadeks on häälikud või tähed, aga improviseerida saab väga hästi ikkagi just sõnadega.

Igatahes, reede õhtu ja improetendus. Minu jaoks veel üsna võõras situatsioon — kõiki proove ja etendusi arvesse võttes alles neljas kord, kaugel mugavustsoonist väljas. Kuni ühel hetkel hiilis ligi äratundmisrõõm. See on ju sama situatsioon, mis bändiga laval, kui laulja unustab õigel ajal õiget asja laulda, aga bänd mängib kaasa ja publik ei saa midagi aru. Või kui oled tudengitele just loengut andmas ja keegi küsib täpsustava küsimuse. Või kui me Imbiga kodus lõdvestuseks mingeid ebanormaalseid väljamõeldud tegelasi mängime. Kogu elu ongi üks suur impro!

Ja mida siis edukaks improks vaja on?

  1. Tööriistakast
    Improteatri puhul näiteks tegelaskujud, keda sa enda jaoks juba ette välja oled mõelnud. Algajatel olla mõned, kogenumatel on neid kümneid. Muusika puhul heliredelid vastavalt helistikule, mille sees siis mängida saab. Või mõned lahedad käigud, miks mitte. Konverentsil ettekannet tehes, eriti küsimustele vastates, taustateadmised ettekantavast teemast. Ja neid “klotse”, mis su tööriistakastis sisalduvad, võib lõpmatuseni harjutada.
  2. Kokkulepitud raamistik
    Raamid ja kokkulepped on vajalikud selleks, et erinevad osapooled omavahel normaalselt suhelda saaks. Näiteks loengus on kokku lepitud, et auditoorium istub vaikselt ja annab küsimustest viisakalt märku. Või et küsimused tulevadki alles kõige lõpus. Muusikas võib raamistik tähendada seda, et bass dikteerib helistiku ja trumm tempo, või et vastastikuse pilkude vahetamisega antakse liidriroll üle. Ka siin tasub meeletult harjutada, aga seda juba koos teistega.
  3. Esinemisjulgus
    Ilma selleta ei ole veenev. Kuigi ka kohmetu arglikkusega võib publikuga kiiresti kontakti saavutada, töötab see näideldes paremini. Ehk siis sa tegelikult julged seal olla, aga mängid häbelikku. No ja kui sa päriselt närvis oled, ei jõua sa ju oma lavapartnereid ega publiku reaktsiooni jälgida. Selle osa harjutamine vajab lisaks iseendale ja “bändile” ka pealtvaatajaid.

Valdad teemat, tunned reegleid, julged esineda — lase käia, improviseeri! Kui hästi läheb, naudid ise ja publik ka.

“Anna hoogu!” ehk 4 kirja, millega ma meeskoori Hooandjasse meelitasin

Lubasin, et jagan oma motiveerivaid kirjutisi? Lubasin. Teen ära ka.

Kõigile, kes meile hoogu andsid — olgu siis meeskoorist või mujalt — aitäh! Varsti saavad teie eksklusiivmeened ka valmis ja siis on pidu. 🙂

Kuna lõppenud hooajal oli minu amet meeskoori juhatuses “Kroonik 2 (turundus)”, tegelesin, noh, turundusega. Antud projekti juures tundus, et turundada tuleb eelkõige sissepoole.

22. mai, esimene kiri: “Tänavuse kevadkontserdi DVD/BR ainult Hooandjast!”

Hei!

Seoses seekordse uuendusliku lähenemisega ei toimu kevadkontserdi DVD koorisisest müüki. Poes ka ei müüda. Ainult Hooandjas ja ainult piiratud ajal. Aga see-eest tuleb seekord ka BluRay neile, kes eriti head kvaliteeti tahavad.

Ehk siis:

  • Kui sa tahad endale koju kustumatut mälestust tänavusest kontserdist, anna hoogu!
  • Kui sa tahad, et Kvartett64 sinu poolt valitud ajal ja kohas laulu lahti lööks, anna hoogu! (NB! Selle eksklusiivse pakkumise saab ainult kõige kiirem reageerija, nii et anna aga krediitkaardile valu!)
  • Kui sa fännad oma koori ja tahad seda teistelegi näidata, anna hoogu!

Lisaks on saadaval igasugu muud toredad auhinnad ja ka eelmiste kontsertide salvestised.

Hoogu saab anda 18. juunini siin: http://www.hooandja.ee/projekt/tehnikaulikooli-akadeemilise-meeskoori-kevadkontserdi-uni-salvestus

Loomulikult kutsu ka oma sõpru üles hoogu andma. Saadaval on sellist kraami, millele kooriväline isik muidu naljalt ligi ei saa! 🙂

garf
bs
PS: Kui mõni su sõber kontserdile tulemata jättis, sest kumbki aeg ei sobi, suuna temagi hooandjasse.

Nonii, avalöök tehtud. Saan ka mõned täpsustavad küsimused, millele ma alguses üldse vastatagi ei tahaks, aga siis muudan taktikat ja lähen konkreetseks.

Umbes-täpselt samal ajal postitab Alan ka Facebookis meeskoori lehele vastava info: https://www.facebook.com/meeskoor/posts/816444151716360

Hooandjas läheb aga … aeglaselt. Näiteks hetkel on 1600€ eesmärgist on koos juba tervelt 6 eurot!

26. mai, teine kiri: “Veel hooandjast: loe kindlasti lõpuni!”

Hei!

Tuletan veelkord meelde, et tänavuse kevadkontserdi DVD on saadaval AINULT hooandja kaudu. Küll aga saab seekord valida DVD ja BluRay vahel, sest tegu on ikkagi HD-salvestusega.

Miks hooandja projekt tehti?
Põhjuseid on mitu:
1) Kevadkontserdi eelarve ei kanna kogu seda ilu välja. Ja üldse on meil juba pikemat aega salvestus kontserdi eelarvest lahus hoitud. Jah, ERR toeas meid bussi, kaamerate ja 4 operaatoriga, aga meil endal tuleb kinni maksta ülejäänud 4 operaatorit, steadicam (see äge traksidega kaamera, mis mööda lava ringi tuiskas) ja kraana. Viimasest kahest salvestusid ilmselt kõige ilusamad kaadrid üldse.

2) Et DVD/BluRay oleks kättesaadav ka väljaspool koori. Ehk siis pakkuge seda võimalust kindlasti kõigile, keda te ise kontserdile kutsusite. Eriti neile, kes oleks muidu tahtnud tulla, aga kuupäevad ei sobinud.

3) Võimalus teha midagi enneolematut. Okei, NSSS küsis ka Hooandjast raha ja helikandjate toetuseks on varemgi koorid kogunud, aga sellist kontserdisalvestust pole veel varem Hooandja kaudu rahastatud.

4) Laiem kõlapind Kevadkontserdile ja koorile üldse. Cherry kaudu jõuame juba päris paljudesse postkastidesse. Hooandja projekti on lubanud promoda ka TTÜ turundus.

Okei, aga mida ma siis nüüd tegema pean?
Näita, et sa oled mees! Jaga ja toeta! 🙂

Lisaks on kõige vingema paketina võimalik 1000€ eest endale Kvartett64 esinema saada. Kas sa riskid oodata, kuni keegi teine selle su nina eest ära napsab?

garf
bs

“Näita, et sa oled mees!” on hädisevõitu katse korrata kontserdi aftekal üsna hästi toiminud üleskutset: “Kes on MEES, tuleb praegu minuga kaasa Margole appi!” Aga natuke vist siiski mõjub. 🙂

Aeg läheb ja toetusi tilgub vaikselt juurde. Eesmärk ei ole veel täis, seega on aeg viimaseks jõupingutuseks.

10. juuni, kolmas kiri: “Telli {UNI}, toetad koori! (9 päeva jäänud)”

Hei!

Lühidalt: kliki linki (http://bit.ly/unehoog) ja vali endale sobiv toetuspakett välja. Jaga linki ka oma sõpradega, kellele ka kõigile kindlasti hea {UNI} meeldib.

Ja nüüd kõigest lähemalt. Audiovisuaalset konservi (omal valikul kas DVD või Blu-ray) tänavusest kevadkontserdist (edaspidi {UNI}) on võimalik tellida veel ainult 9 päeva. Ja siis ei saa seda enam mitte kuskilt. Finito. Kõik. Läbi. Ja keegi ei tohi öelda, et pole hoiatatud.

Ägedatest pakettidest, mis vahepeal lisandunud on:

  • 50€ pakett muutus. Kui algselt kuulus siia {UNI} ja 2 varasema kontserdi DVD-d, siis nüüd on mineviku asemel võimalik hoopis tulevikku investeerida — alternatiivina on valikus {UNI} ja 2 VIP-pääset jõulukontserdile! (pluss autogrammidega foto, tänamine koori FB lehel ja “Kolm piiska”)
  • Lisandunud on 350€ pakett, mida on kokku 3 tükki ja mis sisaldab õhtusööki restoranis Neikid (www.neikid.ee) meie presidendi, koorivanema ja dirigendiga. Kindlasti väga põnev seltskond ja kahtlemata väga head toidud. Loomulikult ei puudu sellest paketist ka {UNI}, 2 varasemat DVD-d või 2 VIP-pääset jõulukontserdile, koori hooajasärk, autogrammidega foto, nimeline tänu FB lehel ja salvestisel ning “Kolm piiska”
  • Publiku tungival soovil pakume nüüd võimalust tellida endale AINULT {UNI} — ja seda kõigest 15€ eest! Olgem ausad, me lausa kõhkleme, ega see pakkumine Blu-ray puhul alla omahinna ei jää. Aga no mis teha, lubadus on lubadus ja surve on surve. Õnneks ei ole keegi seda siiani soovinud ja loodame, et see nii ka jääb. 😉

Kui sa juba nii kaugele lugenud oled, tahad sa ilmselt teada, kuidas see hooandmine siis ikkagi koori toetab. Ega ma päris täpselt ei tea, aga spekuleerin nüüd metsikult. No näiteks, kui peaks juhtuma, et Hooandja projekt oma lävendit ei ületa, jääb kogu salvestamise projekt rängalt miinusesse. Ja nii võib jällegi tekkida olukord, kus värskelt kinnitatud juhatus peab eelarve tasakaalustamiseks drastilisi meetmeid kasutusele võtma, näiteks õlle hinda tõstma! Et seda ei juhtuks, anna hoogu! 🙂

garf
bs

Kirja lõpus lähen juba ähvardavakski, aga üritan seda siiski veel huumori taha peita. Tagasisidena saan paar kiitust korraldustiimi seest ja ühe küsimuse, mismoodi see Hooandjast tellimine siis ikkagi käib. Tõsi, ühtegi kasutusjuhendit pole keegi teinud ega postitanud.

Projekt saab oma rahalise eesmärgi täis, aga minus on juba üsna tugevalt juurdunud kahtlus, et koor pisut magab ja ei näita kaugeltki täit potentsiaali. Ei piletimüügis ega ka Hooandja kampaaniat reklaamides. Nagu see kõik olekski ainult paari mehe vedada. Ja just sellepärast võtan ma lõpuks riski õrnahingelisemate lauluvendadega tülli minna ja saadan välja viimase kirja.

18. juuni, viimane kiri: “Mis su vabandus on?”

Hei!

Täna on viimane võimalus hoogu anda: http://bit.ly/unehoog

Kui sa pole veel hoogu andnud (või veennud oma sõpru-sugulasi seda tegema), siis miks? Mis su vabandus on?

Kas sa oled panustanud meeletult (une)aega lõpp-produkti valmimisse? Õpetanud teistele laule, kirjutanud sütitavad tekste, pidanud pingelisi läbirääkimisi, müünud meeletult pileteid vms? Kui jah, siis on kõik okei. Sina ei pea end süüdi tundma.

Või on probleem selles, et raha pole? Juta (nimi muutmata) kurtis sama, aga andis ikka hoogu. Ja jagas sõpradele ka. Vaatamata sellele, et remont käib. Ja et tema kontakt Meeskooriga on üsna põgus — ta on ainult kahel kevadkontserdil publikus olnud. Sinu kontakt on ju märksa sügavam ja isiklikum, ei? Kui muidu ei saa, küsi lauluisalt. Kui lauluisalt ka ei saa, noh, siis on see ka okei. Ära sina ka end süüdi tunne, sa vähemalt üritasid.

Kui sa end eelkirjeldatud stsenaariumides ära ei tundnud, küsin veelkord: Mis on SINU vabandus? Minule kirjutama ei pea, lihtsalt mõtle see enda sees välja.

Aa, tegime viimaseks päevaks spetsiaalse video ka. Eriti võimsa ja ilusa. Vaata siit: http://youtu.be/Rm8uCUd_fC8

garf
bs

Vaikus eetris. Mitte keegi ei vasta. Küll aga näitab Hooandja päeva lõpuks sellist pilti:
80 hooandjat; 2453€ kogutud 1600€ eesmärgist

80 hooandjat on igatahes rohkem, kui mehi laval. Ehk siis iga mehe kohta vähemalt üks hooandja (või ta ise) ja siis veel mõned. Ma olen endiselt seda meelt, et potentsiaali olnuks enamaks, aga positiivne tulemus on positiivne.

Aitäh veelkord kõigile hooandjatele! 🙂

Väike vahepala sellest, kuidas ma ilgelt kaval olin

badorange

 

Transkriptsioon:

[1:56:20] ma kaaperdasin täna pulmas bad orange’i 😛
[1:56:34] kõigepealt leppisime kokku, et teeme kuldaega
[1:56:49] siis ma mõtlesin ümber ja küsisin, kas saaks äkki johnny b goode’i teha hoopis
[1:57:02] nad ütlesid, et nad johnnyt ei tee, aga äkki teeks roadrunnerit
[1:57:09] no okei, teeme siis roadrunnerit, C-st
[1:57:24] paar salmi, paar soolot, salm, soolo, soolo ….
[1:57:48] siis ma näitan kätega bändile, et võtame vaiksemalt ja tulen sisse “byyyyyye, byyyyye, bye-bye”
[1:57:59] sealt juba sujuvalt viimaseks refiks johnny b goode
[1:58:10] hah, või nemad ei tee johnnyt 😛

Kuidas tuli {UNI} ehk järjekordne viimase hetke ime

Kolme nädalaga nullist muusikalini, kahega (loe:ühega) nullist vaheklippideni. Müstilised tehnilised probleemid. Ettenägematud olukorrad, kus kõik mehed lavale ära ei mahu. Kõike on justkui olnud, aga tänavuse närvipingega ei anna meie varasemaid juhtumisi võrreldagi.

Alustame aegsasti

Kui ma nüüd ausalt üles tunnistan, ei ole ma viimastel aastatel oma rollist kevadkontserdi sünnitamise juures päris täpselt aru saanud. No ütleme “konsultant” ja loodame, et on piisavalt selge. Seekord olin ma kindlasti kaasatud ka koori turundusinimesena, ehk siis minu ülesannete hulka kuulus suhtlemine reklaamiagentuuriga ja erinevatesse kanalitesse info ettevalmistamine.

Plakati tellin varakult, veebruari lõpus. Ehk siis 3 kuud enne kontserti. Selleks ajaks on meil ka kinnitus, et külalisesinejad on koostööst huvitatud ja varsti saame kokku. Esimesed kavandid saabuvad meieni 10. märtsil. Aga kinnitada neid ei saa, sest plaanid pole veel lõplikult paigas. Ja siis tabab meid šokk — esimest korda meeskoori ajaloos on külalisesinejatega läbirääkimised . Ametlik põhjus: “Olemasolev materjal ei haaku piisavalt kontserdi kavaga ja uue kirjutamiseks/õppimiseks pole aega.” Tegelikku põhjust ei tea siiani. Teooriaid on, aga las need praegu jäävad.

Otsingud ja paanika

Kuna esialgsed staarid oleksid tulnud koos oma materjaliga, mis kuidagi lõtvade traagelniitidega muusikalise kava vahele sobitub (viimastest aastatest ei meenugi vastupidist näidet), on meil korraks ideed otsas. Soov on selge — kaks naisnäitlejat, sest kontrast on tore ja millest need mehed ikka unistavad. Aga tundub, et ükski näitleja ei taha nii viimasel hetkel (~kuu enne sündmust) improviseerima tulla. Harrastus-improteatri poole ei julge me aga veel pöörduda. T-teater on ka huvi üles näidanud, aga me oleme ikka sellised aravõitu mehed ja tahame ainult kindla peale välja minna.

Niisiis otsime paaniliselt stsenaristi. Sest vastutus on suur — ETV abiga on plaanis teha ülesvõte, millest parimad palad ka eetrisse jõuavad. Kirjutada oskavate inimestega on aga järgmine probleem: kes on välismaal, kes tööga hõivatud, kes 2 nädalat magamata (eks ikka kuklasse jõllitavate tähtaegade pärast).

Lõpuks Margol siiski näkkab. Saame kätte esimese stsenaariumimustandi, mis enam-vähem sellisena lõplikuks jääbki. Kuna ka näitlejatega on selleks hetkeks põhimõtteline kokkulepe olemas, kujutame esimesel lugemisel vaimusilmas ette, kui hästi antud tekst just nende suhu passib. Paraku ei saa nad ise sellest lugemisest osa võtta ja nii me oma fantaasia peale toetudes tunnemegi, et kõik on lõpuks hästi.

Siis aga saabub kontserdinädala esmaspäev, näitlejad võtavad teksti esimest korda kätte ja … kriis. Teksti on liiga palju, osa sellest ei tundu enam eriti naljakas (stress võib oi-kui-hästi huumorit tappa), helirežissöör kuuleb mingitest ideedest esimest korda (ja on õigustatult pahane), … Aga vähemalt on elektriga seekord kõik hästi! Nojah, ekraane ka ei ole. Välja arvatud need mustmiljon, mis pühapäevase kontserdi ajal ERRi ülekandebussis helendavad.

Kõik laabub

Igatahes, tiimitööna õnnestub näitlejaid siiski veenda, et kõik läheb hästi ja natuke on vaja lihtsalt veel viimase hetke eeltööd teha. Koorist (!) tuleb initsiatiiv korraldada üks lisaproov, et tantsud-laulud ikka korralikult selged oleksid. Ja neljapäeval toimubki kontsert. Vaatan saalist, on naljakas küll. Ja ilus. Grete, kes mu kõrval istub, saab endale peaaegu permanentse tibutagi.

Pühapäevaks valmib ka improviseeritud kavaleht, et leevendada ekraanide puudumist. Mitmel varasemal kontserdil, noh, kuvati ekraanidele laulude ja autorite nimesid, eksole. Ja ometi küsis reklaamibüroo minult juba reklaami kujundust tellides (s.o. 3 kuud varem), kas tahame kavasid ka.

Pühapäevasest kontserdist ma väga palju ei mäleta — olen hommikust peale rakkes, aitan Margol operaatoritele töölehti ette valmistada ja režissööri assistendil režiiplaanis järge pidada, et õige kaamera õigel hetkel õiget asja õigesti filmiks. Aga noh, esimene kord ja ega see tulemus just suurepärane ei ole. Järgmine kord on vähemalt ühe korra kogemus ees.

Ahjaa, miks mind laval ei olnud? Sest semestri kohalkäimisprotsent jäi paar nädalat enne kontserte õige napilt alla kuuekümne.

Järgmises postituses avan natuke meie Hooandja kampaania tagamaid. Eriti seda, milliste alatute võtetega ma meeskoori iseendale hoogu andma meelitasin.

Mis juhtub, kui muusika mugavustsoonist välja tuleb?

Kui ma noorem olin, ei kannatanud ma üldse, kui keegi mõnes mu lemmiklaulus kasvõi ühe silbi või noodi valesti laulis. St mitte kogemata mustalt, vaid meelega valesti. Ehk siis improviseeris, noh. Miskipärast olin sisseharjunud raamides väga kinni ja igasugune kõrvalekalle häiris kohutavalt.

Möödusid aastad ja olukord pöördus sootuks pea peale. Nüüd ei suuda ma kannatada, kui üritatakse midagi/kedagi üks-ühele imiteerida. Eriti, kui see karaokena välja kukub või lihtsalt ebaloomulik tundub. Ja eriti jubedaks läheb asi siis, kui bänd mängib võimalikult täpselt originaalilähedast asja ja mina sinna peale laulma pean. Ausõna, ma ei ole David Bowie, Axl Rose ega Brian Johnson. Ja et kõik päris mustvalge ei paistaks, toon kohe ka ühe erandi sisse — BigBandi seade võib täiesti üks-ühele olla, see pole miskipärast kunagi mu laulunaudingut vähendanud. Aga ärme selle üle praegu pikemalt juurdle.

Igatahes, nagu inimestega, nii on ka lauludega: neid tuleb aeg-ajalt mugavustsoonist välja sikutada, et nad (vähemalt minu silmis) oma täit potentsiaali saavutada võiksid. Olgu selleks siis …

… remix,

… mashup,

… live’is teostatud mashup,

… või remix/mashup sama laulu erinevatest versioonidest.

Aga miks mitte ka näiteks tuttav laul täiesti uues/ootamatus žanris esitatuna, nagu seda on rokk-hitt väänatuna …

… koorilauluks,

… svingiks,

… või vanakooli-bluusiks.

Mitte et ma nüüd ütleks, et igaüks peaks kohe kõike jubedasti väänama hakkama, kuid kindlasti avardab see silmaringi ja laseb ka muusikateostel uues valguses paista.

Mis on sinu lemmik-töötlused? Ma pidin enda omi siit meeletult palju välja jätma (muidu oleks postitus liiga pikaks veninud), aga sina võid kommentaaridesse alati juurde tulistada! 🙂

Ära maga und maha!

Ammu pole midagi kirjutanud siia. Ideid on küll, aga nende küpsetamiseks napib aega. Ja nüüd siis avastasin, et üks idee on märkamatult juba täitsa küpseks saanud. Vaat’ et lavaküpsekski. Järgneb peatselt saabuva kultuurisündmuse reklaam.

TAM_UNI_2014_636x900_pix_veebi

Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori kevadine kontsertetendus “Uni”

Unistamine on ainus töö, mis toidab. Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor toob oma kevadise töö viljad juba õige pea kõikide oma sõprade ette.

Kontsertetendus “Uni” jõuab Estonia kontserdisaali lavale neljapäeval, 22. mail ja pühapäeval, 25. mail. Kuulamisnaudingut pakuvad vanemad ja uuemad kodumaised kooriteosed Gustav ErnesaksaVeljo TormiseCyrillus KreegiMart Saare ja teiste autorite loomingust. Lisaks sisaldab kontsert spetsiaalselt meie koorile valminud Mari Vihmandi verivärsket laulu “Tule, uni, uksesta” ja põnevat valikut välismaisest muusikast.

Unenäolise atmosfääriga humoorikaid vahepalasid esitavad Eva Klemets (Teater NO99) ja Merle Palmiste (Eesti Draamateater).

Kandlel Laura Lindpere
Orelil Toomas Trass
Timpanil Vambola Krigul

Dirigendid Peeter Perens ja Siim Selis
Tantsuseadja Kristin Pukka
Helirežissöör Tanel Klesment
Valgusmeister Ringo Muhhin (Eventech)

Piletid leiad Piletilevist: http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/koorimuusika/uni-kevadine-kontsertetendus-2014-tehnikaulikooli-akadeemiline-meeskoor-33221/

Ära maga und maha!

Kontserdielamus: Jenny & Jagger @ Pööning, 20.12.2013

Jõulude paiku käisime Imbi ja Margoga Pööningul, Jennyt ja Jaggerit kuulamas. Miks Jenny ja miks Jagger? Ausõna, ei mäleta. Ta lubas küll öelda, aga ju ma tegin sel ajal midagi muud. Või siis ta unustas. Aga see polegi oluline.

Jenny, pärisnimega Lenna — ei, mitte see Lenna; ja see ka mitte — on noor laulja-pianist-laulukirjutaja. Mis on see väljend, mis  singer-songwriterile Eesti keeles kõige paremini vastab? No igatahes. Lenna kirjutab laule, laulab ja tagatipuks saadab end ise klaveril ka.

See Pööningu-kontsert, mida me vaatamas-kuulamas käisime, oli tal alles teine kord laval olla. Koos Jaggeriga esimene. Jagger, muide, ei paista väga palju tantsusamme oskavat, vaid lebab ilusti vaikselt paigal ja laseb Lenna / Jenny näppudel end hellitada.

1495365_631750800216373_184261824_o

Mõni inimene, paistab, on lavale sündinud. Teist korda klaveriga publiku ees ja muudkui aga naudib kontakti publikuga. Ja seda energiat on tunda, see töötab, see toidab iseennast ja kõiki osapooli. Mõnus positiivne energia, segatud mingisuguse armsa hullumeelsusega. Võrdlusena tuli korduvalt meelde Tori Amos — eriti see koht, kus ta omaenda laulusõnad ära unustab.

Kui miski häiris, siis ehk lähenemine süngemas teismeeas kirjutatud laulu(de)le. Häbi, mis ei luba praegu seda sõnumit enam tõsiselt võtta ja serveerib kõike läbi ironiseerivalt itsitava maski. Ehk, noh, sellisel juhul võiks rolli (ehk iseenda varasemasse versiooni) sisse elada ja sõnu ikkagi koos kogu nendega kaasneva maailmavaluga publikule edastada. Isegi, kui praegu ei usu. Väike näitemäng ei tee ju kellelegi halba. Näiteks ma ise hakkan ilmselt varsti jälle joomalaule laulma. 😉

Olgu. Aitab filosofeerimisest. Kuulake Lenna kõige-kõige esimest avalikku ülesastumist sooloartistina. Ma arvan, et kui ta samas vaimus jätkab, kuuleme me Jennyst ja Jaggerist kindlasti veel ja veel. Raudselt saame varsti Hooandjas tema debüütplaati toetama hakata.

1501325_631751103549676_1733950610_o