Alles teisipäev, aga juhe juba nii koos ja kopp nii ees, et kirjutasin Kadile uue laulu (või noh… esialgu ainult sõnad).
kui sind nägin, teadsin kohe ma
oled niilus
mitte pärnu ega pirita
vaid niilus
niilus, niilus, nii-nii-nii-nii-niiilus
orav sind piilus põõsa vi-ii-lus
sest oled niinii-niinii-niinii-niinii-niiilus
kui ma hommikul silmad lahti teen
vaatan – niilus
mu kõrvus vulisevad tulvaveed
oled niilus
niilus, niilus, nii-nii-nii-nii-niiilus
orav sind piilus põõsa vi-ii-lus
sest oled niinii-niinii-niinii-niinii-niiilus
ei õhtul suuda uinuda,
sest oled niilus
tahaks lainte sisse sulpsata
mu väike niilus
niilus, niilus, nii-nii-nii-nii-niiilus
orav sind piilus põõsa vi-ii-lus
sest oled niinii-niinii-niinii-niinii-niiilus