Bändcämp 2009

This one time at band camp…

…ja kõik need muud klišeed. Aga tegelikult toimus Bändcämp 2009 eelmisel nädalal ja — ausalt — väga kõva üritus oli.

  • Kohe alguses pandi meid kaanonit laulma. “Sepapoisid” bändcämbiteemaliste sõnadega. Kaisa, mina, Lauri, Indrek. Ehk siis 3 lauljat ja viisipidajast multiinstrumentalist (seal bassistina).
    Päkapikud, päkapikud
    kämbivad, kämbivad
    teevad vihast bängi, teevad vihast bängi

    hängivad, hängivad
  • Mõni aeg hiljem loosisime endid bändidesse. Mul ja mu värsketel bändikaaslastel õnnestus tõmmata sedel number 4:
    Ats – bass
    Erki – klahv
    Jörgen – kitarr
    Siim – trumm
  • Käsk mõelda bändile nimi ja joonistada lipp. Arutasime põgusalt, otsustasime bluusi teha ja nimeks sai BLU. Ehk siis B.L.U. Lipu saime konkurentsitult esimesena valmis ja läksime lugude valikut arutama.
  • Workshoppides õppisin lisaks kõigele muule uue sõna: “lege!” 🙂
  • Kostja ja Mikk (Aides) andsid nõu ja avasid silmi. Täiega lege!
  • Õhkkond oli väga avatud, konkurentsi polnud kuskil tunda, kuigi lõppkontserdil sai ainult üks võitja olla.
  • Vaatamata sellele, et B.L.U. kiiresti favoriidiks tõusis, õnnestus meil võidust ilma jääda — aga konkurents oli ka tugev. Aga mis põhiline — ise tundsime end laval hästi ja publik sai ka kindlasti hea elamuse. 🙂
  • Võit jäi ka “perekonda” — 50% Penthouse#9 lavakoosseisust moodustas ka võitjabändist (My) poole. 🙂
  • Üldse oli 6 bändist tervelt neljas keegi, kellega koos ma mingil ajahetkel bändi olen teinud (sh ma ise):
    B.L.U. — mina 🙂 (after6; Neljapäev; Heroes; Before Sex; Penthouse#9)
    Emerald Breakup — Boga (Before Sex)
    My — Janno (Penthouse#9) ja Pent (Penthouse#9; Before Sex)
    Longest Weekend — Lauri (Neljapäev; Heroes; Penthouse#9)
  • B.L.U. kava:
    Hey Joe (Jimi Hendrix)
    Elupõletaja (HU?)
    Time Machine (B.L.U.)
  • B.L.U. nime mõningad tõlgendusvõimalused:
    Bloody Lucky Unit
    Bänd Läks Untsu
    Bitches Love Us
    Black Label University
    Beer Lovers United
    jne…

Ootan juba väga pilte/videoid. 🙂

Saaremaal

Reedel küsis Antonio (nimi muudetud), kas ma temaga Saaremaale läheks. Noh, et 7-ne bemm ja landiks naisi ja nii. Mis seal ikka, puhkust peab pauguga alustama! 🙂

Detailset kokkuvõtet tegema ei hakka, aga… laupäeva õhtul sündis Saaremaa signatuur. Kuula siit!

Ahjaa, praamijärjekord läks mõlemal korral üllatavalt kiiresti — saba lõppu jõudes oli laadimine just alanud, meie saime järgmise praami peale. MaSu mõjud? 😉

…but then i had a revelation…

Eile jõudis see siis lõpuks jälle kätte. Või noh, Neljapäev jõudis stuudiosse. Esialgse plaani järgi salvestame 13 lugu, mis täiesti kogemata sattusid kõik ingliskeelsed olema. No mis teha, kui raha on, võime ühe eestikeelse ka singlina valmis teha. Segakeelset albumit pole ka mõtet kokku panna.

Hetkeseisuga on meil sees kahe loo trummid, stuudioaega on kulunud ca. 2,5h. Kamaka kannatused jätkuvad.

…let me take you far away…

Huhhuh, puhkuse esimene päev. Tagasivaates tundub sisult pigem tööpäeva moodi, aga vähemalt sai uued prillid ära tellitud ja auto puhtaks pestud. Mitte et seda kõike tööpäeval hea tahtmise juures saanud poleks. Homme tuleb puhkamine paremini ette võtta (kuigi jah, juba kella kahest on vaja tunnikeseks puhkuselt välja ronida ja üks koolitus ära teha).

Samas… ei, puhkus on ikka puhkus. Täna pesujärjekorras istudes ei muutunud üldse närviliseks! 🙂

…ilm et oli tuuletu…

Nädalavahetus oli põnev.

Kõigepealt sõitsime reedel terve kollektiiviga Hiiumaale, kus reied ~68km sõiduga terveks õhtuks ja järgmiseks päevaks valusaks sai vändatud, tagumikust rääkimata. Laupäeval järgnes ekskursioon Ristna militaarrajatistesse ja rattamatk loodusrajal, millest ma küll tervislikel kaalutlustel loobusin. See-eest sain ülemuse autoga neljale väsinud ratturile transpordiabi osutada, mispeale autost ühtlasi käimistempos veerev CD-mängija sai.

Järgnesid edutud katsed surfiparadiisi lähedal lohet lennutada — tuult ei olnud ja lohe pidi oma tähetundi veel järgmise hommikuni ootama. Heltermaa sadamas, pool tundi enne praami väljumist, õnnestus ta umbes minutiks õhku saada ja pehmelt bussipeatuse kõrvale maandada. Oskused on veel alles! 🙂

Pärast pingelist praamisõitu põrutasin punase pereautoga pisut põhja poole, paugutamaks pitlane’ilt paar parimatest parimatega. Ehk siis järjekordne kardisõit #f1 rahvaga, tulemuseks seekord viimane stardikoht A-finaalis ja Schumi järel kuuendana üle finišijoone veeremine. On ka halvemini läinud. 🙂

Ja siis kõige lõppu veel Kanada GP. Ai. Ja siis tuli Kadi ja viis mu ilusti koju magama. 🙂

Jah, nädalavahetus oli põnev.

…way back up in the woods…

Nonii! Aitab jamast!

Ehk teisisõnu — ma ei ole enam töötu. Aitab puhkamisest, aeg on ennast uuesti käima tõmmata. Samas, puhkus oli ka mõnus — viimati sain kodus puhata 2005 juulis. 🙂

Reede õhtust laupäeva õhtuni Võsul Martini-Rauli sünnipäeval oli ka väga mõnus. Koju sõites oli tunne, nagu polekski enam laupäev, vaid juba pühapäev. Elagu suvi! 🙂