Möödunud nädal oli lihtsalt geniaalne! Teisipäeval õppisin bändiproovis kitarri peal ühe Lauriliku võtte ära, nüüd harjutan seda iga päev natuke. “Let Me Feed You” kõlab juba täitsa paljulubavalt. 
Kolmapäeval käisin esimest korda üle hulga aja Villu juures hääleseades. Villu on ühtlasi see, kes mulle kunagi esimesena üldse hääleseadet tegi. Tundub, et võib isegi asja saada — täna jälle! Ühtlasi sai kolmapäeval värskele välikäimlale põrand alla. 
Neljapäev oli nii eriline päev, et… no esiteks oli Aerosmith — Tyler suudab 59-aastaselt ikkagi kõvemini rokkida kui keegi teine! Ausalt ka! No kui teised lendsepad välja arvata muidugi. Mul tuli kontserdi esimeses pooles juba mitu korda peaaegu pisar silma. Ja umbes-täpselt siis, kui kõlas “I Don’t Want to Miss a Thing,” sai meil Kadiga pool aastat täis.
Reedel… hmm, reede kohapeal on auk. Eiei, ei joonud segi, niipalju ikka mäletan. Aga… Aijaa, reedel tegime aiatööd — koristasime prügi, ajasime mulda laiali, rullisime… 
Laupäeval oli siis kauaoodatud 07.07.07 ja lubatud alko- ja suitsuvaba sünnipäevapidu. Kohal käisid Tsort, Maria, Schumi, Doris, Liina, Fred (või siis Aldril), Kaisa, Reto, Fubu, Maarja ja Silja. Nõrgemad käisid siiski suitsul — esialgu tänaval, hiljem, kui pidu katuse alla oli nihkunud, käidi kamina juures. Lõpuks, kui pidu ammu läbi oli, helistas aia tagant Maikel. Nohjah. Aga kinki sain ka!
Pühapäeval sõitsime rulluiskudega ja põdesime ebapohmakat. Ei saa üldse aru, millest see pühapäevane enesetunne tuli. Äkki inertsist? Et noh, organism on harjunud pärast pidu põdema ja siis põeb ka põhjuseta. Kummaline.
No ja saabki ring täis — eile tegi Before Sex ilma Paulita proovi, et Hansapäevade repertuaar meelde tuletada. Tuli meelde küll, aga ilma trummarita on ikka kuradi keeruline kokku mängida. Ei ole seda fiilingut, noh. 
Pühapäeval kõik Hansapäevadele näppu viskama!
