30 täiesti suvalist asja, mida ma 30 esimese eluaasta jooksul teha olen jõudnud

  1. Võtsin naise. 🙂
  2. Osutusin lühinägelikuks. Sain prillid. Ja kontaktläätsed.
  3. Õppisin koduarvutit kasutama ilma klaviatuurita, mille ema distsiplineerival eesmärgil konfiskeeris.
  4. Ehitasin endale koju päris oma lauaarvuti. Või noh, alguses oli see Microlink Cosmix, mille ma sünnipäevaks sain ja mille tükid ükshaaval vahetuma hakkasid. Praeguseks ei ole enam tõesti ühtegi järel.
  5. Armusin Apple’i toodetesse. Millalgi 90ndate alguses vist umbes. Aga üle nelja pole ma neid endale ostnud.
  6. Läksin tööle.
  7. Läksin niimoodi tööle, et mulle helistati ja ühtegi tutvust ka ees ei olnud.
  8. Olin kooli ajalehe peatoimetaja.
  9. Lasin kooli ajalehel vaikselt hääbuda.
  10. Kirjutasin “Arvutimaailma” mõned artiklid.
  11. Juhtisin telesaadet (“Rammumees 2012”).
  12. Lõpetasin põhikooli, peaaegu neljade ja viitega. Ainus 3 oli vene keel, veerandihinnetega 4, 3, 3, 4. Siiani olen solvunud.
  13. Lõpetasin keskkooli.
  14. Lõpuks lõpetasin ka ülikooli.
  15. Tegin esimest korda elus midagi, mille üle isa uhke võis olla: juhiluba.
  16. Elasin üürikorteris.
  17. Õppisin ahju kütma. No enam-vähem.
  18. Õppisin liha grillima. No enam-vähem.
  19. Õppisin laulma. No enam-vähem.
  20. Laulsin lasteaias “Veskimeest” ja avaldasin nördimust, kui tädi klaveri taga 1. salmiga piirduda tahtis.
  21. Laulsin mitmes bändis, kirjutasin omajagu laule. Sealhulgas ühe, mis tõusis R2 Top 20 esikohale. Korraks, aga siiski.
  22. Andsin bändiga välja täispika plaadi.
  23. Täitsin pikaajalise unistuse ja laulsin big bandi saatel. Laulan siiani. 🙂
  24. Laulsin meeskooris. Laulan siiani. 🙂
  25. Õppisin rääkima. Maailm kahetseb siiani.
  26. Õppisin arvutama. No enam-vähem.
  27. Õppisin programmeerima. No enam-vähem. Sain sertifikaadi, napilt.
  28. Õppisin testima. Sain sertifikaadi. Napilt jäi 100% tulemusest puudu.
  29. Õppisin kingapaelu siduma. No enam-vähem. Krõpsuga tossud on ägedad!
  30. Andsin mitu loengut “Tagasi kooli” programmi raames. Ja väljaspool raame ka.

Ja no eks mõned asjad jäid kirja panemata ka. Rääkimata nendest, mis üldse tegemata jäid. Igav ei tohiks niipea küll hakata: aju genereerib pidevalt uusi eesmärke, võta või näiteks see raamatute sorteerimine ja ülejäägi ärakinkimine siin.

Imbile naistepäevaks

Et ei jääks muljet, nagu ma omaenda kullakallist abikaasat polekski naistepäeval meeles pidanud, avaldan siin ka selle väheke intiimsema luuletuse.

Imbi, sa ei ole N,
aga mingis mõttes oled
mulle nagu Väikevend
kuid ma Karlsson pole.

Imbi, sa ei ole A,
kuna A on surnud.
Sina aga ikka elad,
pole üldse surnud.

Imbi, sa ei ole I.
Oota, see ei lähe.
Imbi alguses on I …
Aga … mängime, et läheb?

Imbi, sa ei ole N,
mhh, see juba oli.
Samas, ega Väikevend
ka ju sull’ ei sobi.

Imbi, sa ei ole E,
sest sa oled Imbi.
Kas on vaja tõestust veel?
Sa ju oled Imbi.

Aga kõike kokku võttes
oled kõik need tähed.
Lisaks paljus muuski mõttes
hinge mulle lähed!

Kas keegi peale Imbi aru ka sai?

Luuletus töötavatele naistele naistepäevaks 2013

Oh naised, naised, kuhu te
nõnda kiirelt tõttate?
Miks ei võta aega maha,
miks ei vaikselt unista?

Laske meestel rabeleda!
Las me teeme, puhake!
Täna võite vedeleda,
küll me teid nüüd toidame!

Mis oleks elu naisteta?
Ei virinat, ei näägutust,
ei silmailu, lillelõhna,
ei keskil’ hoida lahti ust.

Kuid, jah, ilma naisteta on kurb maailm.
Ka roosil päikeseta tundub külm.

Reede, reede, käes on jälle reede

Seega võtke aeg nüüd maha
võtke kooki, jookigi.
Mehed teenivad nüüd raha,
sest nitro on ikka s…ks kallis ja me tahtsime teid Haapsalu lennukale kiirendama viia ja elu on ikka seiklus, noh!