Jõusaal ja tarkvaraarendus.

Kes veel ei tea, käin ma regulaarselt jõusaalis. Või no vahelduva eduga. Üritan minimaalselt 3 korda nädalas kohale jõuda, kuigi rohkem ei teeks ka paha. Ja siis ühel hommikul tekkis mõte: jõusaal on nagu tüüpiline tarkvaraarendusprojekt.

Kõigepealt rääkisin analüütikule (st treenerile) oma vajadustest ja ootustest, vastu sain juba konkreetse ülesannete nimekirja. Okei, siin oleks justkui mingi lüli puudu, aga tegelikult müüdi mulle valmislahendus pisikeste modifikatsioonidega. Ja siis arendama.

Arendus käib iteratiivselt, lühikeste ja üsna hõredate tsüklitega. Tsükli skoopi saab vastavalt vajadusele korrigeerida, olenevalt tähtajast: mõnikord on vaja trennist otse koosolekule jõuda; ka algus võib venida. Sellisel puhul saab antud iteratsiooniga katta ainult osa planeeritud funktsionaalsusest. Kuna klient on mu enda keha, ei ole skoobi käigupealt kärpimine väga suur probleem. Kuigi tegelikult — nagu igas arenduses — ei ütle klient alati otse välja, kui ta millegagi rahul ei ole. Kommunikatsioon lonkab!

Kui aega on rohkem ja tähtaeg takka ei sunni, võib rahulikult võtta. Jõuab saunaski istuda, rahulikult asjade üle järele mõelda, kliendiga suhteid hoida.

Aga nagu kombeks, on testimine ka siin täielikult vaeslapse rollis. Testib lõpptarbija. Iseasi, kas ta vigade raporteerimisega üldse tegeleda viitsib, oskamisest rääkimata.

Raamatusõda: digi- vs paber-

Aastakokkuvõttes tõdesin, et e-raamatute lugemine edeneb mul kiiremini. Miks?

E-raamat …

  • … on minuga alati kaasas. Üldjuhul saan sama raamatut lugeda telefoni, iPadi, iPodi, miks mitte ka rüpe- või lauaraali ekraanilt. Ja vähemalt üks neist on mul alati kaasas.
  • … ei lähe kortsu, ei määrdu, ei rebene. Tõsi, vastav seade võib maha kukkuda ja katki minna, aga raamat jääb ometi terveks. 😉
  • … hoiab kindlalt järge, parimal juhul sünkroniseerib ka erinevate seadmete vahel. Tõsi, mul on sellega probleeme olnud.
  • … võib sisaldada viiteid netiavarustesse, multimeediat jms. Ühtlasi on ka sisukorrast võimalik linkida otse vastavasse peatükki. Mu kunagine lemmik, “Choose Your Own Adventure”-sari peaks e-raamatuna eriti hästi töötama.
  • … on sageli paberkandjast odavam.

Aga et ma üdini uutmismeelne ja imelik ei tunduks siin, vaatame natuke ka klassikalise paberraamatu plusse.

Paberraamat …

  • … võimaldab end probleemideta sõpradele laenata. E-raamat on kuidagi väga individuaalne, igasugust kopeerimist loetakse inimsusevastaseks kuriteoks. Teisalt ei pea kartma, et sõbrale laenatud raamat sinuni tagasi jõudes pannipõhja mustrit kannab.
  • … on käes hoides mõnus, lõhnab hästi, tekitab nostalgiat.
  • … on SINU OMA. Tegelikult on see esimese punkti kordus, aga ikkagi. Füüsiline ese, mida võid riiulis hoida, välja laenata, müüa, mida iganes. Kui just litsentsitingimused midagi muud ette ei näe.
  • … näitab kohe välja, kui mahukas ta on. Ehk Peeter Oja elulugu ja Piibel paistavad juba kaugelt eri kaalukategooriate tükid olevat. Kuigi, jah, viimast trükitakse üldjuhul üliõhukesele paberile, muidu tunduks veel paksem.
  • … annab võimaluse sõprade ees oma raamaturiiuliga eputada. Kohe on näha, mis filosoofe ja kelle elulugusid sa loed.

Kohati eksisteerib muidugi ka erandeid. Kasutatuna võib tõenäoliselt paber-raamatuid odavamaltki soetada, aga e-raamatu hankimiseks ei pea poodi minema ega postipakki ootama.

Ja e-raamatuga ei saa näppu lõigata. Kaudselt saab, otseselt mitte.

 

Arvake nüüd ära, kummale poole ma kaldun. 🙂

Aastakokkuvõte 2011

Aeg lendab, kui midagi teha ei ole. Veel kiiremini lendab siis, kui ON midagi teha. Mul on hetkel see viimane variant. Igatahes, eelmine aasta tuleb kokku võtta enne, kui uus liiga segadusse ajab. Niisiis.

Töö

Alustasin aastat Telema tarkvaraarendajana; mõni päev hiljem olin de facto süsteemiadministraator (töölepingu muutmiseni ei jõudnudki); siirdusin ASAsse kvaliteedikonsultandiks, mis algselt tähendas (testi)automatiseerija tööd, hiljem testija, aasta lõpuks testijuht. Kõige selle kõrvalt tuli siiski ka erialast tööd ette. Süsteemiadministreerimist, noh. What a ride!

Ühest väga huvitavast pakkumisest pidin ka ära ütlema: esimestel ASA-nädalatel helistas mulle Heidy Purga, kellega ma ca kuu aega varem Reto soovitusel R2 veebitoimetaja positsioonist vestlemas olin käinud. Värske leping taskus, ei tihanud sel hetkel enam poole kohaga tööd vastu võtta. Jep, argpüks mis argpüks. Vähemalt sain sinna “oma mehe” soovitada.

Aasta alguses juhtisin ka BändCämp Guide’i arendustiimi. BCG jõudis Ajujahil 20 parima hulka.

Eraelu

Pulmakuupäev sai paika: 04.08.2012, ehk 4.8.12 ehk {1;2;3}*4. Koht ja auto ka. Kõik muu, sh külaliste nimekiri, on veel lahtine.

Eksperiment alkoholi mittetarbimisega jätkub, augustis algas kolmas aasta. Puudust ei tunne, kuigi paar korda on mõte (pisike “mis oleks, kui …”) peast läbi käinud. Ühtlasi õppisin kraanivett jooma, kokkuhoid on märkimisväärne. Paberajakirjanduse jätsin ka maha. Ja vaatamata kõigile nendele pisikestele säästudele ei ole kuu lõpus raha ülearu palju järel, seega vist ikka on küll hinnad vaikselt tõusnud. 😛

Kool

Sügissemestri alguses sai ametlikuks: kõik ained on tehtud! Ühtlasi pidin sügiseks akadeemilise võtma, et mitte tühja semestri eest maksta. Ja VÕTA-komisjonile sain ka praktika lihtmenetlusega läbimise avalduse õigeks ajaks tehtud, nii et lõpp on lähedal. Isegi diplomitöö teema koha pealt on üks kinnisidee end mu pähe istutanud, aga sellest mõni teine kord.

Muusika

BigBänd TTÜ kirjutas mu ühel hetkel liikmete nimekirja, ehk siis kõigi teiste suurepäraste külalissolistide kõrval olen mina koosseisuline. Ja meeskoori koosseisus olen ka sügisest tagasi.

Neljapäev sai uue bassimehe ja oli aasta alguses ilusti rekordigraafikus: 2 esinemist kuus oleks 2005. aasta tulemuse viigistanud. Aga siis tuli suvi, aegade sünkroniseerimine muutus keerulisemaks ja nii ta läks. Lõppkokkuvõttes 11 esinemist, uude aastasse läksime uue kitarristiga ja ilma trummarita. 2008 augustis plaati salvestanud koosseisust olen mina üksi alles jäänud, nii et nüüd peab kiiremas korras uuesti stuudiosse tormama. Aga sellegipoolest: meie plaat on iTunesis müügil! 😎

BändCämp oli seekord jälle omamoodi huvitav, kuigi ma üheski bändis ei osalenud. Käisin niisama ringi, kuulasin ettekandeid, osalesin töötubades, mängisin mentorit. Kas maailm sellest paremaks sai, ei tea, aga loodetavasti natuke ikka. 🙂

Ahjaa, kuigi ma kevadel meeskoorist veel eemal olin, sain kevadkontserdil siiski üles astuda. Ansambel Leningrad Cowpoiss tegi kaks kõva lugu, ühe veel koos kooriga. Kunagi saab ehk videomaterjali ka, seniks pilt:

Vidinad

Suhetes Arvutimaailmaga tegin sammu edasi: kui varem osalesin ainult “suurtel testidel” ja hoidsin grafomaaniat tagasi, siis mullu lisandusid sinna mõned algusest lõpuni minu kirjutatud arvustused. Kõigepealt Motorola Xoom, siis iPad 2, lõpuks Sony Ericsson Xperia active (mida pole veel avalikult avaldatud). Aasta jooksul sai näppida ka kõiksugu muid vidinaid, viimati Nokia N9. Ühtlasi läks 2011 ajalukku kui aasta, mil ma pärast 10+ aastat Nokiale selja pöörasin ja Samsungi ostsin.

… ja iPad 2 testimine oli ohtlik. Armusin, soetasin, kasutan igal võimalusel. Kahetsenud pole siiani. Kasutan kodus, tööl, bändiga laval; teen märkmeid, kuulan muusikat, administreerin serverit, loen raamatuid, suhtlen, salvestan, jne. Huh.

Raamatud

Läbi loetud: Ayrton Senna: The Whole Story, Discoveries That Changed The World, Perfect Software and other illusions about testing, Steve Jobs

Alustatud: Does the Noise In My Head Bother You?

Midagi võis veel olla, aga ei mäleta. Ju ma olen imelik, aga kohati tundub, et e-raamatud lähevad kiiremini.

Muu

Ostsin uue auto. Vabandust, liisisin uue Fordi. Kolmas Focus järjest, kõigil 1,6l mootor ja 5 ust. Kui jada sama seaduspäraselt jätkub, on mul uue põlvkonna Focus aastal 2014. Näis. 😛

Imbi ei karda ka enam Tallinnas sõita, sest tal on hästi nunnu valge Civic. Piilub sealt suure musta Focuse tagant:

Hakkasin jälle ise oma mobiiliarveid maksma ja vahetasin teenusepakkujat: nüüd olen Elisa klient. Ühtlasi läksin Starmanilt Viasatile.

Reklaamide sisselugemine jätkus ka, lugesin sisse meeskoori kõigi kontsertide reklaamid, maskiballi reklaami, aga Neljapäeva raadioreklaamid jätsin professionaalidele. Ühele unistusele tegin sammukese lähemale, olin Viasati kanalis väikestviisi spordikommentaator. Lugesin sisse Rammumees 2011 kõik saated, viimases pääsesin ka ekraanile. 😎

Ja ongi laias laastus kõik. Kui ma midagi ära unustasin, siis toimus see ilmselt suhteliselt aasta esimeses pooles või läks kogemata meelest. Ja no päris kõik ei mahu ka siia lühikesse postitusse kokku. Igatahes hea aasta oli, aga 2012 tuleb veel parem. Algus on juba piisavalt peadpööritav! 🙂