Kuidas ma laupäeva ennelõunal poes käisin (põgusalt tehniline lühijutt)

Alljärgnev lühivorm teenis mulle positiivse soorituse eelviimases aines, mis mind veel IT Kolledžis praktikast ja lõputööst lahutas. Mitte küll suurepärane sooritus, aga hea sellegipoolest. 🙂

Kell on 12:09, olen parkinud auto Järve Keskuse alusesse parklasse ja võtan taskust telefoni, et FourSquare’is oma asukoht registreerida.

Telefon: Samsung GT-I9000 (“Galaxy S”)
Operatsioonisüsteem: Android 2.2.1, kernel 2.6.32.9
Võrk: EE elisa, HSDPA (pakett: MiNT Light, kuni 2 Mbit/s)
Signaal: -81 dBm 16 asu
Speedtest.net kiirusetest vastu Elioni serverit:
Ping: 93ms
Allalaadimine: 1946kbps
Üleslaadimine: 314kbps

Kõigepealt küsib FourSquare rakendus telefonilt asukohta. Kuna GPS ja WiFi on välja lülitatud, määratakse asukoht Cell ID, ehk GSM kärje unikaalse identifikaatori järgi. Info saadetakse kesksesse andmebaasi, kust tuleb vastus ligikaudse asukohaga. Paremal juhul vaadataks ka läheduses asuvate WiFi tugijaamade signaalitugevusi ja parimal juhul GPS-koordinaate, aga praegu üritab telefoni omanik akut säästa. Selleks kõigeks asub kusagil, antud juhul tõenäoliselt Google’i üüratus pilves, andmebaas kõigi maailma GSM-kärgede ja WiFi tugijaamade asukohtadega, millest vastavate signaalitugevuste järgi asukoht välja arvutatakse. Täpsus võib kõikuda üsna täpsest (mõne WiFi-purgi asukoht ja leviala on väga hästi teada) väga ligikaudseni, näiteks on Google Latitude minu asukohta teinekord 3km täpsusega näidanud. Seda just hõredamalt asustatud kohas, kus mobiilimastid kaugemale jäävad.
Seejärel saadetakse asukoht FourSquare’i serverisse, mis omakorda vastab läheduses registreeritud paikadega, sealhulgas “Järve keskus.”

Kuidas see kõik käib? Päring tuleb rakenduskihist alla, TCP protokolli poole, TCP paketid kapseldatakse IP pakettideks, siis tuleb mängu UMTS ja lõpuks moduleeritakse päring/paketid/andmed raadiolainetesse sagedusalal 1920–1980 MHz. Mastis püüab Elisa tugijaam lained kinni, need lähevad läbi ruuterite-switchide-serverite (täpne topoloogia on mulle saladus, aga tegelikult pole antud kontekstis ka väga oluline) FS serverisse, kust vastus peaaegu sama teed tagasi tuleb. Peaaegu, kuna UMTS kasutab üles- ja allalaadimiseks erinevaid sagedusalasid: downlink on 2110–2170 MHz.

Minu jaoks on praeguseks hetkeks kulunud mõni sekund. Check-in tehtud, saavad paljud sõbrad lähiajal teada, et ma just äsja Järve keskusesse sisenesin.

12:12 astun sisse “Noore tehniku” kauplusesse plaaniga osta kõrvaklapid. Uksest möödub mureliku näoga naisterahvas, küsides: “Kas teil kaardimaksed töötavad? Meil ei tööta.” Leti tagant vastatakse talle: “Just praegu töötas.” Kui mina oma ostu eest maksma hakkan, selgub, et ei töötagi. Tõenäoliselt on kuskilt mingi ühendus maas, aga hetkel teadaoleva info põhjal veel sügavamaid järeldusi teha ei saa. Jalutan SEB sularahaautomaadini, võtan raha välja, kõik töötab. Kõrval, Nordea automaadi juures on murelikud soomlased koos klienditeenindajaga: neil ei ole kõik nii hästi. Pilt hakkab selginema.

12:25 Selveri kassas kaardimakset sooritada ei õnnestu. Ka teisel katsel mitte. Seejärel kostab kõlaritest teavitus, et Nordea panga kaartidega maksta ei saa. Mainin kassapidajale, et see info pole ju päris õige – SEB kaart ju ka ei tööta – ent juba ongi uus teavitus peale tulnud, mis praktiliselt samas sõnastuses SEB kaardiga maksmise võimatuks tunnistab. Enne viimast teadet on selge: Swedbank on ainukesena “püsti,” kusjuures kuskilt meenub, et Selveri kaardimaksed tõenäoliselt käivadki just selle panga kaudu. Viimane teavitus, et ka Sampo panga klientidel kaardimaksed ei tööta, ei ole enam üllatus. Ehk siis 3 pikka teadet vigade kohta, kui tegelikult oleks võinud mainida, et Swedbank ainsana töötab. Eelsalvestatud teadete tõttu on mõningane infomüra muidugi arusaadav.

Küll aga tuleb huvi pärast veel üks eksperiment sooritada: kohe kassa juures asub Swedbanki sularahaautomaat. Kas SEB kaardiga õnnestub sealt raha välja võtta? Ei õnnestu, seega on häiritud pankadevaheline side (kaardikeskus?). Tuleb taaskord jalutada kaugemale, SEB automaadini.

Uudisekünnist ei paistnud antud vahejuhtum ületavat, seega ei osanud kuidagi ka oma teooria paikapidavust kontrollida.

Ja nüüd küsimus suurele ringile: mis ainega võis olla tegu? 😀

Miks on inimkond hukule määratud?

Inimkond on hukule määratud, selles pole kahtlustki. Variante on muidugi palju: globaalne soojenemine, tuumasõjad, kõik see muu… aga mina tahaks robotitest rääkida.

Väidan, et kui me õppimisvõimelisi roboteid netiavarustest eemal ei suuda hoida, õpivad nad põhiliselt agressiivsust. Natuke ka hedonismi, aga põhiliselt lihtsalt tuima lahmimist. Ja siis ühel hetkel võtavad nad selle kõik omaks ja tulevad meie vastu võitlema nagu kiimas ja vihased pubekad muiste.

Seni on kõik muidugi hästi naljakas.