Meeskooriga Espoos

Nädalavahetusel olime kooriga Soomes. Espoos. Ööbisime StayAt Espoo hotellis.

Hotell

…oli iseenesest huvitava (kuigi tegelikult mitte uue) kontseptsiooniga — minu esimene kord apartment-hotellis majutuda. Neljases toas oli magamisasemeteks 2 voodit, diivan ja välivoodi; korralik duširuum ja viletsa ventilatsiooniga WC; lisaks veel täisvarustusega köök.

No ja siis veel see sõnademäng — kõigepealt märkad, et hotelliketi nimi omandab venepäraselt hääldades mitte-nii-teistsuguse tähenduse, aga kui alakorruse restorani sildilt “HuiVi” vastu vaatas… No see selleks. 😉

Igatahes, tasuta WiFi oli ka olemas.

Transport

Eestist renditud buss (koos juhiga); Superstar viis sinna ja Star tõi tagasi — laevareisid ei olegi enam piinavalt pikad; korra sain (ööl vastu pühapäeva) ka autoroolis olla. Usaldasin kaardilugemise tagaistmel laiutavale Siimule ja… lõpuks sai telefoni sisseehitatud GPS end hädavajalikuna tõestada. Kusjuures Siim polnud süüdi — katsu sa gloobusega metsa orienteeruma minna.

Midagi oli nagu veel… jaa-jah!

Konkurss

— ehk teisisõnu: reisi peaeesmärk.

Konkursikoosseis löödi lukku märtsi alguses, pärast meeletuid katsumusi luukambreis. Kaasa said ainult parimatest parimad. Noh, pluss muidugi tenorid, keda on niigi vähe. Aga see selleks — nad said pärast kiita ka. 😉

Esitasime neli pala:

  1. Leevi Madetoja: Valkeat kaupungit op. 8:5 (V. A. Koskenniemi) — kohustuslik
  2. Anton Bruckner / Jakob Christ: Ave Maria
  3. Ester Mägi: Üks hetk (Vladimir Beekman)
  4. Michio Mamiya: Composition for Chorus, no 6:2

Lavaleminek oli täiesti “pime” — akustikat enne proovida ei saanud — aga juba esimene akord andis mõista, et kõik on mugav ja hea. Võib-olla just esimese loo õnnestumine tõmbas meil natuke keskendumist maha, igatahes teine ja kolmas päris nii head ei tundunud. Viimane, jaapanikeelne, tekitas publikus kõvasti elevust ja tuli kordusettekandele õhtusel galakontserdil.

Lavale saime 10:45; esialgsed tulemused (kas ja mida galal laulame) jõudsid meieni ca 18:00; lõpptulemuse saime teada mõned minutid enne üheksat. Ja see oli…


(mehed hotellis, enne galakontserti, põnevil ja stardivalmis)

Rahvusvahelise kategooria 2. koht ja YLE eripreemia Leevi Madetoja loomingu parima interpretatsiooni eest. 🙂

Pisut lisalugemist:

Minu uus kaherattaline sõber: Kickbike City G4

Ostsin uue ratta. Tõukeratta. Sihukese, mille esiots on nagu jalgrattal ja tagaratas väiksem. Maaletooja koduleht jagab lahkesti täpsemat infot, lisaks ka kasutusjuhiseid.

Valisin välja sobiva mudeli, tellisin ära ja pühapäeval sain kätte! 🙂

Sõit Kalamajast koju (ca 8km) annab jalgades siiani tunda. Nii juhtub, kui pole ammu trenni teinud ja õiget sõidutehnikat ka kohe ära ei taha õppida. Teekonarusi pole ma veel päris hästi jälgima õppinud — raami kõige madalam osa on mõned korrad järsematel peale- ja mahasõitudel asfaldiga kohtunud. Põlve kipun ka aeg-ajalt vastu raami ära lööma. Aga küll see kõik vaikselt tuleb. 🙂

Eile ostsin natuke lisavarustust ka — esituli ja spidomeeter kuluvad marjaks ära, kinnastest rääkimata. Tule ja pardakompuutri paigaldus oli jalgratastelt tuttav, seega kulges kiiresti ja murevabalt.

Lõpetuseks veel mõned pildid ja videolõigud:

Aprill!

Tuleb vast kuu! Esinemiste osas vähemalt.

Lisaks veel proovid. Millal see kuu selliseks planeeruda jõudis?

Love it! 😀