30.10.2009: Neljapäev ja Meelik EKA peol!

Millal? 30.10.2009 (reede) alates 20:00
Mis? EKA 95. sünnipäeva soojendus ja rebaste pidu.
Kus? Tartu mnt 1.
Kes? Neljapäev, Meelik, DJ Pasha, DJ Footbomb.
Mille eest? EKA rebased tasuta, kõik teised 50kr.
Mida selga panna? Midagi lillat/oranži (vt reklaami).

http://garf.juhe.ee/temp/20091030-web.gif

Visiitkaart, kahepoolne

Uusaastaööl sattusin peole, kus oli palju võõraid inimesi. Samal ajal oli mul taskus hunnik Telema logoga visiitkaarte. Järgmisel hommikul tekkis mõte, et peaks endale natuke isiklikuma visiitkaardi kujundama, mis ehk ka bände reklaamida võiks.

Ja nüüd, lõpuks ometi, on mul kavand valmis:

Kui keegi märkab siin mingeid kolossaalseid puudujääke või vigu, andke märku. Või itsitage vaikselt pihku ja oodake, kuni ma selle kahepoolse kaardi trükki saadan. 😉

Kiisud? Kiisud… Kiisud!

Täna hommikul kostis R2 eetris “Ettekäänete allee” Penthouse 9 esituses. Pandi teine vastamisi ühe teise värske palaga. Paraku tuli vastu võtta 4-1 kaotus. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida.

2008 jaanuaris küsis Pent, kas ta oma uue bändiga meie prooviruumi kasutada saaks. Kuna mu auto parasjagu remondis oli (pilt), pidin nende esimest proovi pealt kuulama. Proov osutus suures osas instrumentaaliks, aga… teel koju olin ma juba värske bändi laulja.

Aega oli vähe, nimi tuli kiiresti välja mõelda. “Meie oleme Üheksas elu ja meile meeldivad kiisud!” Ometi… ei püsinud see nimi kaua. Ülejärgmise koosseisu (vahepeal jõudis trummar 2 korda vahetuda) esimese ja viimase esinemise ajaks olime juba Penthouse. Ilma üheksata.

Ja siis olime Penthouse#9. Mõni aeg hiljem sündis idee logo jaoks — meile meeldivad kiisud, eks? Kassisilmad, with a bit of AC/DC:

Algne lootus oli, et keegi ideest kinni hakkaks ja sellest korraliku logo joonistaks, ent soodsate kokkusattumuste puudumisel seda ei juhtunud.

However… Penthouse#9 (# kui “number”, mitte “diees” — kuigi ka see tõlgendus oli lahe) kippus pidevalt moonduma. Raadios-televisioonis-noortebändil hääldati seda “Penthouse Nine” ja ka kirjapildis kippus # pidevalt ununema. Seega arutasime asja pisut ja otsustasime, et # asemele tuleb tühik. Ühtlasi sai ka ajutine logo pisikese uuenduskuuri, kuigi üsna lühikeseks ajaks:

Ja siis, vastastikuse abistamise korras, tegi Mikk lõpuks meie praeguse “ametliku” logo:

Ahjaa, möödunud teisipäeval sai Manias ka järjekordne intervjuu antud.

Tulevikuplaanidest… mõni teine kord. 🙂


PS — Kollektsionääridele:

Saage tuttavaks: Kati

Minu haaremisse lisandus täna uus kaunitar: Kati.

Kati

Kati (Vintage VEC380-12) on vormikas, kuid sale. Stringe vajab alati topeltpakis — hääl on… kandev! Esialgu suudab ta mu vasaku käe väga kiiresti ära väsitada. 🙂


Liisu

Liisu, algselt Beth (Yamaha F-310 P) on minu esimene. Kõigepealt näppisin mõnda aega Risto oma, aga lõpuks ostsin endale after6 “dividendide” eest Liisu. Oli märts 2004 ja Stanfordis oli sellele mudelile sooduspakkumine. 5 aastat hiljem elab ta kontorielu ja käib mõnikord ka pidudel kaasas. WM-data suvepäevadest (2005) on tal siiani valge (algselt helesinine) lint küljes. Tagaküljel Apple’i logo, mistõttu kutsun ma teda kohati iPod Manualiks — mängib kõike, mida kasutaja oskab. 🙂


Linda

Linda (Samick C1) on kõigist kõige mahedam — tema stringid on nailonist. Viimasel ajal Ernesto Palla Nylon Classical Black & Silver. 2006 jõulude paiku tekkis tõsine tahtmine oma värsket jõululaulu just nailonkeeltel saata — ja ennäe imet, kingitigi mulle jõuluks Linda! 🙂 Praegu on ta kodune, aitab mõnikord uusi lugusid komponeerida.


Spike

Ja lõpuks… Spike (Vintage Metal Axxe Reaper), kes minuga kõige rohkem laval on käinud. Välimuselt mitte kuigi naiselik, kuid ta hääl… Noh, ütleme nii — ta sai ostetud osaliselt mõnusalt pehme ja kantriliku clean-kõla, aga ka sellele väga kontrastsena mõjuva välimuse pärast. Oliver aitas valida. 🙂

Esimene alkovaba kuu (lühikokkuvõte)

Täiesti kogemata suutsin oma otsuse teha palgapäeval. Nüüd püsib see ka paremini meeles. 🙂

Igahates — kuu sai täis. Ausõna, ei igatse ka. Kõige “raskemad” üritused on ka juba seljataga:

1) Bändcämp. Suhteliselt perioodi alguses, mitmepäevane üritus, kus õlu oli peaaegu kohustuslik element. Öine jahedus tegi hommikuse ärkamise ilma pohmellitagi piisavalt ebameeldivaks, lisaks jooksis mõte selgemalt. Ja lolli möla suutsin, üllatus-üllatus, ka kaine peaga ohtralt produtseerida. 😛

2) Esinemine TTÜ bigbandiga. Raske selles mõttes, et prooviaega nappis ja kollektiiv oli suhteliselt võõras — ehk siis mingil ajal oleks tahtnud “julgust” juurde juua. Samas — kvaliteeti arvestades oleks alkoholist tingitud lõtvus võinud niigi pisut ebakindlad lood täiesti ära rikkuda. Vähemalt publiku jaoks, sest mina oleks end ju ometi hästi tundnud… esialgu.

3) Led R @ Rock Cafe. Esimest korda olin Rock Cafe publiku seas ilma õlleta. Tulemus… hea! Bänd jõudis hinge, tõmbas käimagi. Raha kulus vähem.

Viimase ürituse kohta tegin ka väikesed arvutused:

Õlu Coca Cola/mahl
Hind 40kr/0,5l 25kr/0,25l
Tarbitud kogus 5+ 2+1
Summa >200kr 75kr

Õlle puhul oleks kindlasti lisandunud ka taksoraha. Mitte et oma autoga kojusõit tasuta oleks, aga… auto kasutamine ainult kodu ja töökoha vahel liikumiseks oleks ka raiskamine.

Ehk siis — kuu on möödas ja ma ei leia, et ma selle aja jooksul alkoholi mittetarbimise tõttu millestki ilma oleks jäänud.

Järjekordne unistus täitumas…

Nagu pealkiri ütleb, olen ühele pikaajalisele unistusele praegu lähemal kui kunagi varem! Nimelt — juba homme on mul võimalus TTÜ bigbandi saatel pisut laulda. 🙂

Ka sinul, armas lugeja, on võimalus sellest osa saada — tule homme Fusiooni!

Aeg: 11.09.2009 kell 22:00
Koht: Fusioon (asukoht)

TTÜ bigband @ Fusioon

Tule kindlasti! See tähendaks mulle nii-nii palju! 🙂

Fotoeksperimendid kesklinnas

Eile õhtul pühkisin oma vanalt digiseebikarbilt tolmu maha ja käisin linnas eksperimenteerimas. Mõned stiilinäited:

From 2009.09.05 — linnas
From 2009.09.05 — linnas
From 2009.09.05 — linnas
From 2009.09.05 — linnas
From 2009.09.05 — linnas
From 2009.09.05 — linnas
From 2009.09.05 — linnas
From 2009.09.05 — linnas
From 2009.09.05 — linnas

Kõik pildid siin. Ühtlasi tekkis mõte järgmine kord kaameraid jahtima minna. 😉

Killuke isiklikust ajaloost…

[23:31:34] oli kord üks tüdruk
[23:31:38] ja mina
[23:31:45] käisime lõunal
[23:31:51] piinlik vaikus
[23:32:05] kuu aega hiljem enam ei olnud piinlikku vaikust
[23:32:24] järgmised poolteist aastat ei olnud
[23:33:03] kuni ühel hetlel oleks jälle tahtnud
[23:33:16] vaikust siis
[23:33:22] nii see lõppes
[23:33:37] …ja siis said meist suured-suured sõbrad

Ettekäänete allee

Aga palun! Siin ta on! Ühtlasi loodame teid kõiki  Tapperis näha — lisainfo siit…

Varajasel hommikutunnil tunned mõnikord karjuvat vajadust minna pisikesele kainestavale jalutuskäigule.
Lihtsalt selleks, et end kõigest lahti rebida —
teadmata suunas, pilkases pimeduses.
Kuni ühel hetkel avastad, et tahaks koju.
Aga ei saa. Oled jõudnud Ettekäänete alleele.

Teadmatuses kõnnid veel
pimeduse radadel.
Su ees käänakuid on veel ja veel —
sa kõnnid Vabanduste puiesteel

mil ääristuseks igihaljad valed.
Veel tundlikumaks, osavamaks saagu sinu keel!
Veel petlikumaks sinu paljad paled
Ettekäänete alleel!

Ettekäänete allee
on pime, pikk ja keeruline tee —
sealt tagasi võid jõuda
vaid sirge seljaga!

Kuidas siia sattusid?
Ei mäleta.
Kuidas saaksid lahkuda?
Seda sa ei tea!

Kui ilmet lõhkuda ja lahkuda ei suuda sa,
võid õigustustesse end kaotada.
Oo, jää terveks, terveks, terveks, terveks, terveks veel,
Ettekäänete allee!

Ettekäänete allee
on pime, pikk ja keeruline tee —
sealt tagasi võid jõuda
vaid sirge seljaga!

See vana tuttav tee.
Olen seigelnud seal minagi,
seiklen praegugi veel!

Kuid üht ma tean:
ei saa ma lahkuda
ilma seda ise tahtmata!

Ettekäänete allee
on pime, pikk ja keeruline tee —
sealt tagasi võid jõuda
vaid sirge seljaga!

Ettekäänete allee…
Ettekäänete allee…
Ettekäänete allee…
Jää terveks, Ettekäänete allee!

Bändcämp 2009

This one time at band camp…

…ja kõik need muud klišeed. Aga tegelikult toimus Bändcämp 2009 eelmisel nädalal ja — ausalt — väga kõva üritus oli.

  • Kohe alguses pandi meid kaanonit laulma. “Sepapoisid” bändcämbiteemaliste sõnadega. Kaisa, mina, Lauri, Indrek. Ehk siis 3 lauljat ja viisipidajast multiinstrumentalist (seal bassistina).
    Päkapikud, päkapikud
    kämbivad, kämbivad
    teevad vihast bängi, teevad vihast bängi

    hängivad, hängivad
  • Mõni aeg hiljem loosisime endid bändidesse. Mul ja mu värsketel bändikaaslastel õnnestus tõmmata sedel number 4:
    Ats – bass
    Erki – klahv
    Jörgen – kitarr
    Siim – trumm
  • Käsk mõelda bändile nimi ja joonistada lipp. Arutasime põgusalt, otsustasime bluusi teha ja nimeks sai BLU. Ehk siis B.L.U. Lipu saime konkurentsitult esimesena valmis ja läksime lugude valikut arutama.
  • Workshoppides õppisin lisaks kõigele muule uue sõna: “lege!” 🙂
  • Kostja ja Mikk (Aides) andsid nõu ja avasid silmi. Täiega lege!
  • Õhkkond oli väga avatud, konkurentsi polnud kuskil tunda, kuigi lõppkontserdil sai ainult üks võitja olla.
  • Vaatamata sellele, et B.L.U. kiiresti favoriidiks tõusis, õnnestus meil võidust ilma jääda — aga konkurents oli ka tugev. Aga mis põhiline — ise tundsime end laval hästi ja publik sai ka kindlasti hea elamuse. 🙂
  • Võit jäi ka “perekonda” — 50% Penthouse#9 lavakoosseisust moodustas ka võitjabändist (My) poole. 🙂
  • Üldse oli 6 bändist tervelt neljas keegi, kellega koos ma mingil ajahetkel bändi olen teinud (sh ma ise):
    B.L.U. — mina 🙂 (after6; Neljapäev; Heroes; Before Sex; Penthouse#9)
    Emerald Breakup — Boga (Before Sex)
    My — Janno (Penthouse#9) ja Pent (Penthouse#9; Before Sex)
    Longest Weekend — Lauri (Neljapäev; Heroes; Penthouse#9)
  • B.L.U. kava:
    Hey Joe (Jimi Hendrix)
    Elupõletaja (HU?)
    Time Machine (B.L.U.)
  • B.L.U. nime mõningad tõlgendusvõimalused:
    Bloody Lucky Unit
    Bänd Läks Untsu
    Bitches Love Us
    Black Label University
    Beer Lovers United
    jne…

Ootan juba väga pilte/videoid. 🙂