Paar teooriat suhetest

Täna vestlesime Raheliga pisut suhete teemal. Meil oli lõbus, ehk on teil ka! 🙂

[14:28:54] R: jaajah, see on see trammide teema
[14:29:09] garf: mis trammide teema?
[14:29:38] R: noh et meestega on nagu trammidega, ootad natuke – tuleb järgmine, ootad veel natuke – tuleb vana tagasi 😛
[14:29:44] garf: mm
mul oli kunagi sarnane teooria, aga mitte päris
[14:30:04] garf: niisiis…
suhte loomiseks on mingid soodsamad hetked kõigil, onju
õige meelteseisund peab olema
ja ma tõmbasin paralleeli bussidega
jõuad peatusesse, vaatad, bussi ei tule
otsustad järgmisesse kõndida
selle aja jooksul sõidab buss mööda
[14:31:21] R: 😀
[14:31:27] garf: järgmises peatuses jällegi ei tule, kõnnid veel edasi
tõenäosus bussiga ühel ajal peatusesse sattuda ei ole väga suur
ja kui satud, pole kindel, kas ta ka sulle sobivas suunas liigub
võib-olla saadki ainult 1-2 peatust sõita lõpuks 😛
[14:32:15] garf: aga nüüd ma mõtlesin siia ühe asja juurde
oled õnnelikult bussi peal, mis sind sihtkohta veab
ja näed ühes peatuses, et taga peatub kohe samas suunas minev ekspress!
[14:33:18] R: 😀
[14:33:19] garf: oh the temptation!
kui ekspress sulle vajalikus kohas peatub, on kõik bueno
ditchid oma vana bussi ja saad kiiresti kohale
aga… kui ekspressi peatusest oleks veel paar peatust edasi vaja sõita?
sõidad ekspressiga ära, kõnnid üksikuna järgmisse peatusesse ja satud uuesti oma vana bussi peale
[14:34:40] R: 😀
ühistransport on tore
[14:35:01] R: muide pane tähele sõna ÜHIStransport:P
[14:35:04] garf: 😀
nii et bussid on siiski mehed? 😀

…ja siis oli tema kord…

[14:35:22] R: heh
mina leiutasin eile ühe teise samatemaatilise teooria
idee sellest et inimestel on konstantne lähedusevajadus (sotsiaalsed olendid nagu me oleme onju) aga erinevatel hetkedel on erinevad inimesed meie ümber (perekond, sõpsid) meile piisavalt toeks, et see vajadus rahuldet oleks
ja siis kui saabub hetk kui tundub et lähedusevajadust keegi ei rahulda, siis me armume ära täiesti suvalistesse tüüpidesse/tsikkidesse, täiesti suvalistel alustel
[14:39:41] garf: okeeeeei…
[14:41:24] R: ses mõttes et inimesed armuvad ju palju tihemini ühepoolselt ära kui ka vastuarmastust leiavad
ja mõnikord armutakse ikka üsna üleloomulikult (a la suurte muusikute fännid, nö. armastus esimesest silmapilgust jms)
hinnatakse üht või teist omadust aga tegelikult on täiesti suur hulk mingeid teisi omadusi, mis siis selle objektiga absoluutselt tegelikult ei haaku
ja siis hakatakse neid haakumatuid nurki kuidagi sirgemaks lihvima kas enda poolt järele andes või teist poolt vabandades (a la ah, tal on nagunii nii kiire et sellepärast ta ei jõuagi mulle helistada vms. olgem ausad – kui asi oleks tõesti kahepoolne siis aeg ju leitakse ;))
ja varem või hiljem vastuarmastust leidmata saadakse nö objektist üle tunnistades a.) et te lihtsalt oletegi erinevad b.) et teine on lihtsalt loll et ta sind hinnata ei oska c.) ah mina ei väärigi teda
muidugi on ka need ilusad korrad kui tõesti midagi vastastikust tekib
aga enne seda on ikka väga palju peaga vastu seina jooksmist 😛

30.10.2009: Neljapäev ja Meelik EKA peol!

Millal? 30.10.2009 (reede) alates 20:00
Mis? EKA 95. sünnipäeva soojendus ja rebaste pidu.
Kus? Tartu mnt 1.
Kes? Neljapäev, Meelik, DJ Pasha, DJ Footbomb.
Mille eest? EKA rebased tasuta, kõik teised 50kr.
Mida selga panna? Midagi lillat/oranži (vt reklaami).

http://garf.juhe.ee/temp/20091030-web.gif

Visiitkaart, kahepoolne

Uusaastaööl sattusin peole, kus oli palju võõraid inimesi. Samal ajal oli mul taskus hunnik Telema logoga visiitkaarte. Järgmisel hommikul tekkis mõte, et peaks endale natuke isiklikuma visiitkaardi kujundama, mis ehk ka bände reklaamida võiks.

Ja nüüd, lõpuks ometi, on mul kavand valmis:

Kui keegi märkab siin mingeid kolossaalseid puudujääke või vigu, andke märku. Või itsitage vaikselt pihku ja oodake, kuni ma selle kahepoolse kaardi trükki saadan. 😉

Kiisud? Kiisud… Kiisud!

Täna hommikul kostis R2 eetris “Ettekäänete allee” Penthouse 9 esituses. Pandi teine vastamisi ühe teise värske palaga. Paraku tuli vastu võtta 4-1 kaotus. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida.

2008 jaanuaris küsis Pent, kas ta oma uue bändiga meie prooviruumi kasutada saaks. Kuna mu auto parasjagu remondis oli (pilt), pidin nende esimest proovi pealt kuulama. Proov osutus suures osas instrumentaaliks, aga… teel koju olin ma juba värske bändi laulja.

Aega oli vähe, nimi tuli kiiresti välja mõelda. “Meie oleme Üheksas elu ja meile meeldivad kiisud!” Ometi… ei püsinud see nimi kaua. Ülejärgmise koosseisu (vahepeal jõudis trummar 2 korda vahetuda) esimese ja viimase esinemise ajaks olime juba Penthouse. Ilma üheksata.

Ja siis olime Penthouse#9. Mõni aeg hiljem sündis idee logo jaoks — meile meeldivad kiisud, eks? Kassisilmad, with a bit of AC/DC:

Algne lootus oli, et keegi ideest kinni hakkaks ja sellest korraliku logo joonistaks, ent soodsate kokkusattumuste puudumisel seda ei juhtunud.

However… Penthouse#9 (# kui “number”, mitte “diees” — kuigi ka see tõlgendus oli lahe) kippus pidevalt moonduma. Raadios-televisioonis-noortebändil hääldati seda “Penthouse Nine” ja ka kirjapildis kippus # pidevalt ununema. Seega arutasime asja pisut ja otsustasime, et # asemele tuleb tühik. Ühtlasi sai ka ajutine logo pisikese uuenduskuuri, kuigi üsna lühikeseks ajaks:

Ja siis, vastastikuse abistamise korras, tegi Mikk lõpuks meie praeguse “ametliku” logo:

Ahjaa, möödunud teisipäeval sai Manias ka järjekordne intervjuu antud.

Tulevikuplaanidest… mõni teine kord. 🙂


PS — Kollektsionääridele: