…see sündis ükskord linnahallis…

Mul on tunne, et Neljapäev hakkab ära väsima. Või hakkab publik Neljapäevast ära väsima. Või olen ma ise lihtsalt väsinud? Igatahes märke on mitmeid:

  • Pärast Fredi lahkumist märtsis 2007 oleme esinenud 6 korda.
  • …sh. käesoleval aastal ainult korra — ja siis käis meid vaatamas-kuulamas kokku 7 inimest, kui ärritunud naabrid ja pereliikmed välja arvata. Seejuures oli kohal täpselt samapalju bändiliikmeid.
  • Uusi (oma) lugusid oleme teinud sel aastal 3, neist 2 on veel instrumentaalideks jäänud (siinkohal raputan endale tuhka pähe, et sõnu ei ole kirjutanud).
  • Varsti saab 4 aastat täis ja läbimurret pole olnud (kui “Punase mütsi” tõus R2 Top 20 tippu välja arvata)
  • Lõpetatud stuudiosalvestisi on siiani ainult 4 (pluss “Noorus on lahe aeg”, mida pole korralikult masterdatudki).
  • Meie live-videoid ei vaata peaaegu keegi. 😛
  • Bändi koduleht seisab juba häääästi ammu poolikuna, sest keegi (mina) pole jõudnud uut teha.
  • Mõned juba ütlevad, et mu hääl kõlab “Üheksanda elu” lugudes paremini.
  • jne.

Kas oleks aeg end kätte võtta ja nimetatud tegematajätmised käsile võtta? Näiteks bändi koduleht valmis teha, et potentsiaalsetel fännidel mingigi võimalus oleks meie tegemisi jälgida?

Andke nõu! 🙂

One Reply to “…see sündis ükskord linnahallis…”

  1. Ma arvan, et kodulehe lõpetamine on täitsa hea idee. 🙂
    Mingi järjekordne “fansite” on ka pooleli muide. x)

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.