…brand new pair of rollerskates…

Eile läksime Kaubamajja ainult kitarrikeeli ostma, aga tagasiteel olid auto pagasiruumis uued rulluisud. Rollerblade Crossfire 6.0, ehk siis ma jäin margile truuks.

Tänahommikune töölesõit oli pisut harjumatu, sest uued saapad ja 90mm rattad vajavad veel pisut kohanemist. Aga ei kukkunud kordagi ja kohale jõudsin kiiremini kui varem, nii et seni vähemalt ei ole kulutatud 2500 kroonist kahju. 🙂

Vanad jäävad nüüd siis vihmauiskudeks…

…niilus…

Alles teisipäev, aga juhe juba nii koos ja kopp nii ees, et kirjutasin Kadile uue laulu (või noh… esialgu ainult sõnad). 🙂

kui sind nägin, teadsin kohe ma
oled niilus
mitte pärnu ega pirita
vaid niilus

niilus, niilus, nii-nii-nii-nii-niiilus
orav sind piilus põõsa vi-ii-lus
sest oled niinii-niinii-niinii-niinii-niiilus

kui ma hommikul silmad lahti teen
vaatan – niilus
mu kõrvus vulisevad tulvaveed
oled niilus

niilus, niilus, nii-nii-nii-nii-niiilus
orav sind piilus põõsa vi-ii-lus
sest oled niinii-niinii-niinii-niinii-niiilus

ei õhtul suuda uinuda,
sest oled niilus
tahaks lainte sisse sulpsata
mu väike niilus

niilus, niilus, nii-nii-nii-nii-niiilus
orav sind piilus põõsa vi-ii-lus
sest oled niinii-niinii-niinii-niinii-niiilus

…cannot hear a sound…

Täna tegi Lauri debüüdi Üheksanda elu trummarina. Jah, see Neljapäeva-Lauri. Super! Eriti arvestades asjaolu, et see tal üldse esimene kord terve bändiga trummi mängida oli. Multiinstrumentalist mis multiinstrumentalist. Mängib eri bändides kitarri, bassi, trummi ja sünti.

Ainus jama on nüüd see, et Üheksas elu ei taha enam Üheksas elu olla. Pakkuge meile uusi nimesid — võitjale auhind! 😉

…i wanna rock…

Reedel läks karmiks ära. Vaatasime poistega Spinal Tapi ära, konsumeerides samal ajal kolme peale kasti Rocki. Pärast läksime linna.

Allan said:
mäletad kui sa palusid baaridaamidelt et nad mulle halastusseksi teeksid:D
garf said:
irw
garf said:
nüüd tuleb meelde jah 😀
Allan said:
jama et nad nõus ei olnud 😛

Ei tea kas mind järgmine kord Texasesse sisse lastakse? 😀

…see sündis ükskord linnahallis…

Mul on tunne, et Neljapäev hakkab ära väsima. Või hakkab publik Neljapäevast ära väsima. Või olen ma ise lihtsalt väsinud? Igatahes märke on mitmeid:

  • Pärast Fredi lahkumist märtsis 2007 oleme esinenud 6 korda.
  • …sh. käesoleval aastal ainult korra — ja siis käis meid vaatamas-kuulamas kokku 7 inimest, kui ärritunud naabrid ja pereliikmed välja arvata. Seejuures oli kohal täpselt samapalju bändiliikmeid.
  • Uusi (oma) lugusid oleme teinud sel aastal 3, neist 2 on veel instrumentaalideks jäänud (siinkohal raputan endale tuhka pähe, et sõnu ei ole kirjutanud).
  • Varsti saab 4 aastat täis ja läbimurret pole olnud (kui “Punase mütsi” tõus R2 Top 20 tippu välja arvata)
  • Lõpetatud stuudiosalvestisi on siiani ainult 4 (pluss “Noorus on lahe aeg”, mida pole korralikult masterdatudki).
  • Meie live-videoid ei vaata peaaegu keegi. 😛
  • Bändi koduleht seisab juba häääästi ammu poolikuna, sest keegi (mina) pole jõudnud uut teha.
  • Mõned juba ütlevad, et mu hääl kõlab “Üheksanda elu” lugudes paremini.
  • jne.

Kas oleks aeg end kätte võtta ja nimetatud tegematajätmised käsile võtta? Näiteks bändi koduleht valmis teha, et potentsiaalsetel fännidel mingigi võimalus oleks meie tegemisi jälgida?

Andke nõu! 🙂