…crawlin’ from the wreckage…

Eile oli Neljapäevaga Topauto jõulupeol väga huvitav esinemine — sai tõestatud, et oskame küll laivis improviseerida, kui väga vaja. Lauri klaveri taha ja minekut, siis saab hoo sisse.

Lõppes kõik sellega, et Maarjat ja Oliveri koju viies sõideti mu armsal punasel neljarattalisel sõbral juhipoolne külg sisse. Ehk siis ust sai avada ainult seestpoolt ja toorest jõudu kasutades. Kõik on elus, kõik on terved, aga põrutus hakkab vaikselt tunda andma. Moraal: Isegi kui sa avariis süüdi pole, pead pärast pikalt ilma autota olema.

Ma pean ikka rikkaks saama, sest kuidas ma muidu järgmist autot ostes superkasko lepingu teen? Ilgelt palju sebimist ja bürokraatiat on avariiga, tahaks kuidagi lihtsamalt…

Ja mis kurat nende udutuledega on? Öelge ausalt, kas need aitavad teil paremini näha? Kui jah, mõelge uuesti ja öelge veelkord, veel ausamalt. Ma ei usu ikkagi. NB: Antud mõtteavaldusel pole eelpoolmainitud avariiga mitte mingit seost.

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.