…there’s nothing left for you to fear…

Niisiis, kook. Kõigepealt käisime laupäeva õhtul poes ja ostsime materjalid valmis — pakk tordipõhjapulbrit, pakk šokolaadimuffinipulbrit, natuke pähklisegu, tahvel tumedat šokolaadi ja mõned õunad. Pühapäeval, kui majas pärast hommikusööki vaiksemaks jäi, hakkasime pihta.

Kõigepealt panime protsendid paika — tordipõhi, õunad ja glasuur Kadile, šokolaadimuffinimass ja pähklipurustamine minule. Pärast mõningast otsingut mööda kappe leidsime ka vajalikud anumad, et pulbrist ikka õige koogitooraine valmis segada, misjärel oligi aeg segada. Paki peal on kõik ilusti kirjas, mida ja kui palju vaja. Väga mugav.

Kohviveskit otsides leidsin ma kapist saumikseri (või nuimikseri, olenevalt sellest, kuidas keegi teda kutsuda armastab) juurde käiva lisavarustuse, millega pähklitest kõigest paari sekundiga vajaliku tihedusega puru tekkis. Veel paar sekundit ja oleks päris jahuks läinud. Pähklipuru jagasime vennalikult, st minu poolele jäi rohkem. Aus mäng, sest õunatükid läksid eranditult kõik Kadi taignasse.

Nüüd oli aeg tordipõhi vormiga ahju panna, sest selle paki peale märgitud küpsetamisaeg oli šokolaadimuffinite omast ca 10min pikem. Lisaks pidi see kindlustama, et kook tuleks kahekihiline. Vahepeal lippasin baarikapi juurde ja leidsin sealt rummi — kes siis šokolaadi ilma rummita küpsetab?

15 minutit hiljem rummišokolaadimuffinitainast vormi valades suutsin liialt kiirustada, mis lõpptulemuse päris huvitavaks tegi. Põhitöö oli sellega tehtud, ainult glasuur veel. Ja noh…

2 Replies to “…there’s nothing left for you to fear…”

  1. kui kohviveski otsimine toimus eesmärgil purustada pähkleid, siis kohviveskil kokkuvõttes vedas, et mikser enne ette jäi. kodumajapidamiskursused vol1 : )

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.