…nothing gets me down…

Flake avaldas arvamust kuiva seaduse kohta. Olen temaga nõus ja kohe selgitan.

Möödunud aasta märtsis käisime meeskooriga Lõuna-Aafrika Vabariigis. Üks asi, mis tookord vist mainimata jäigi, oli sealne alkomüügipoliitika. Toidupoodides müüdi seal alkohoolsetest jookidest üldse ainult veini — õlle, siidri ja kangemate napsude jaoks tuli minna spetsiaalsesse alkopoodi. Alkoholimüük lõpetati tööpäevadel kell 20:00, täpselt nagu sel suvel Harjumaal.

Aga nüüd tuleb pomm: laupäeval lõppes võimalus poest alkoholi osta kell 17:00 ja enne esmaspäeva polnud mingit lootust. Ma arvan, et Eestis võiks varsti samamoodi teha. 🙂

…is so hard on the knees…

Polnudki ammu kukkunud uiskudega. Nüüd siis 2 korda. Esimesel korral, ööl vastu laupäeva, kaotasin rahakoti ära. Teine kord oli pühapäeval — siis oli tegu juba paariskukkumisega. Nooti näete?

Rahakoti sain eile edukalt tagasi (aitäh, Mari), kuigi pangakaardi magnetriba enam väga hästi ei tööta. Üldiselt mul ikka veab. 🙂

…way back up in the woods…

Nonii! Aitab jamast!

Ehk teisisõnu — ma ei ole enam töötu. Aitab puhkamisest, aeg on ennast uuesti käima tõmmata. Samas, puhkus oli ka mõnus — viimati sain kodus puhata 2005 juulis. 🙂

Reede õhtust laupäeva õhtuni Võsul Martini-Rauli sünnipäeval oli ka väga mõnus. Koju sõites oli tunne, nagu polekski enam laupäev, vaid juba pühapäev. Elagu suvi! 🙂

…there’s nothing left for you to fear…

Niisiis, kook. Kõigepealt käisime laupäeva õhtul poes ja ostsime materjalid valmis — pakk tordipõhjapulbrit, pakk šokolaadimuffinipulbrit, natuke pähklisegu, tahvel tumedat šokolaadi ja mõned õunad. Pühapäeval, kui majas pärast hommikusööki vaiksemaks jäi, hakkasime pihta.

Kõigepealt panime protsendid paika — tordipõhi, õunad ja glasuur Kadile, šokolaadimuffinimass ja pähklipurustamine minule. Pärast mõningast otsingut mööda kappe leidsime ka vajalikud anumad, et pulbrist ikka õige koogitooraine valmis segada, misjärel oligi aeg segada. Paki peal on kõik ilusti kirjas, mida ja kui palju vaja. Väga mugav.

Kohviveskit otsides leidsin ma kapist saumikseri (või nuimikseri, olenevalt sellest, kuidas keegi teda kutsuda armastab) juurde käiva lisavarustuse, millega pähklitest kõigest paari sekundiga vajaliku tihedusega puru tekkis. Veel paar sekundit ja oleks päris jahuks läinud. Pähklipuru jagasime vennalikult, st minu poolele jäi rohkem. Aus mäng, sest õunatükid läksid eranditult kõik Kadi taignasse.

Nüüd oli aeg tordipõhi vormiga ahju panna, sest selle paki peale märgitud küpsetamisaeg oli šokolaadimuffinite omast ca 10min pikem. Lisaks pidi see kindlustama, et kook tuleks kahekihiline. Vahepeal lippasin baarikapi juurde ja leidsin sealt rummi — kes siis šokolaadi ilma rummita küpsetab?

15 minutit hiljem rummišokolaadimuffinitainast vormi valades suutsin liialt kiirustada, mis lõpptulemuse päris huvitavaks tegi. Põhitöö oli sellega tehtud, ainult glasuur veel. Ja noh…

…i wanna be rich and famous…

Nagu lubatud, siin on kaks uudisteost:

Ja homme räägin ma sellest, kuidas me Kadiga emadepäeval kooki küpsetasime ja mis sellest kõigest lõpuks välja tuli.

…olen narkomaani sua hengittäen…

Polegi siia jälle ammu midagi kirjutanud, seega on aeg järjekordseks kokkuvõtteks üsna küps.

  • Kevadkontserdid läksid tõusvas joones, vähemalt minu lavafiilingu järgi. Samas oli Tartu ja Tallinna vahel meeletu kontrast nii toimumiskohas kui üldises lavapaigutuses, seega ei saaks esimest viimase kahega üldse võrreldagi. Viimane, 5. mai kontsert, jäädvustati ka DVD peale, mis lähinädalatel ehk isegi hankida õnnestub.
  • Möödunud kolmapäeval sain teada, et mu katseaeg WM-datas lõppeb varem. Põhjus selles, et ma jõudsin ennast analüüsides arusaamani, et programmeerimine ei ole minu tulevik. No ja siis see, et ma nimetatud tulemust ka Jaagole mainisin. Igatahes olen ma reedest alates vaba ja käesolev nädal möödub töövestluste tähe all.
  • Neljapäeva koosseis ja stiil on pidevas muutumises. Pärast seda, kui Lauri (fretless) bassi haaras, tundus mõningates lugudes harmooniast puudu jäävat. Appi tuli Jaakobus (akustiline kitarr ja süntesaator). Loodetavasti esineme jaanilaupäeval.
  • Eile tõmbas Doris mu teise tarkusehamba välja. Kui eelmisega läks 45 minutit, siis nüüd piisas umbes viiest. Valuvaigisteid polegi enam väga vaja. Soovitan Dorist kõigile, kel vähegi hammastega probleeme! 🙂
  • Ja nüüd kõige tähtsam: Kadiga sai vahepeal 4 kuud täis! 🙂

Ja homme, kui veab, panen siia paar uut lugu ka üles. Selle aasta esimesed, noh.