…it seems crazy, but you must believe…

Ma olen lõksus. Üks muusikapala haaras mind ja keeldub lahti laskmast. Shame on you, Sir Andrew!

…i could make you miserable…

Nädalalõpust:

Tartlased on võrdsemad

See pole just uudis, aga sai jälle kinnitust Robotexil. Nimelt pärjati seekord võitjaks nulliringist finaali pääsenud Tartu Ülikooli meeskond, kelle robot finaali teisel poolajal isegi paigast ei liikunud. Vaadake ise salvestust alates ca. 2:48. Esimese poolaja võitsid nemad, teise väga selgelt IT Kolledži robot. Miks ei toimunud kolmandat geimi?

Tegelikult on moraal hoopis see, et it-professoritest žürii ei suutnud “spordivõistlust” piisavalt jälgida. Soovitus — kaasake järgmisel korral mõni sporditegelane, kasvõi kommentaator. Küll nemad teavad, kuidas asjad tegelikult käivad.

Aktuaalne Kaamera käib alla

Reedeõhtune AK riivas kõigepealt kõrva ja seejärel ka silma. Kõigepealt intervjuu Villu Reiljaniga, kus hr. Rannamäe lõpuks enam vastu ei pidanud ja “kellegile” ütles. Arusaadav, eks vestlus Reiljaniga ole väsitav ja suure pinge all võib väike viga sisse lipsata.

Kuid see pole veel kõik — Putini kõne tõlkes esines kolmel korral sõna “mõtetu.” Kes vastutab?

Minust sai säästupõrsas

Reede hommikul käisin arsti juures, et uurida, mis “muna” mul selja peal viimased paar aastat pesitsenud on. Uudishimu sai lõpuks hirmust võitu, noh. Selgus, et pole midagi glamuurset — kõigest ummistunud rasunääre. Tore. Teiste sõnadega: “pese end!” Nüüd on mul siis selja peal ca. pooleteisesentimeetrine pilu. Ja noh, sünniaastalt olen ma ju siga. Tehke omad järeldused. 🙂

…the moment i wake up, before i put on my makeup…

…please don’t wake me…

…it’s just too bad we’re tone deaf…

Neljapäeval on neljapäeva neljakümnes esinemine. Paikusel. Ärge tulge, arvatavasti on kinnine üritus. Aga pole hullu, Marko ostis võimenduse, nii et küll me varsti mõnes avalikumas kohas neljakümne esimese ka teeme. Kas kellelgi on ideid koha osas? 😉

…been a long lonely, lonely, lonely, lonely, lonely time…

Hah! Arvasite, et saategi lahti minust, jah? Või noh, vähemalt see kontingent võis nii arvata, kes mu hääletaolekust teadlik oli. Üsna jube kogemus, peab tunnistama. Ent samas ka naljakas — absurdselt koomiline. Ma ei mäletagi, millal mul viimati hääl ära läks. Meeskooris laulmise ajal (st viimase 5 aasta jooksul) pole igatahes läinud. Laupäeva õhtul, olles Viljandist Tartusse jõudnud, suutsin ainult baskinlikult kähiseda. Kunstizaalis, kunstizaalis…

Ja nüüd paar arvamusavaldust.

Arvustus #1: Falcki koduvalvega kaasa tulnud kodukino.

Üsna uskumatu, et Sony midagi sellist toodab. Mu arvamus sellest firmamärgist igatahes langes pisut. Samas, noh, eks tehnika iseenesest näeb ju kvaliteetne välja, aga… menüüsüsteem on jabur, 5 pisikest kõlarit on ebanormaalselt pisikesed (jah, isegi mu hiljuti soetatud Creative’i 5.1 sisaldas suuremaid), wooferit ei osanud ma lihtsalt kuskile paigutada — see oli muuga võrreldes jällegi üllatavalt suur ja elutoas tundub vaatamata sellele vaikne olevat (võrdluseks — Creative’i oma on väiksem ja suudab ometi terve maja bassiga täita). Ilmselt on küsimus selles, et ekvalaiserit ei lasta kasutajal ise näppida.

DivX tugi on küll olemas, aga miks ta näiteks MPG-vormis videoid mängida ei võiks? VideoCD ja DVD on ju ometi sarnased formaadid. Ja DivXi puhul jääb ta suuremate resolutsioonidega ka jänni ning kaadrisagedus kukub allapoole igasugust arvestust. Pole ime, et tasuta jagatakse.

Aga ikkagi on Stargate’i telekast mõnusam vaadata, kui arvutist. Lihtsalt on, noh. Kuidagi… loomulikum. 🙂

Arvustus #2, eelmisest kõvasti lühem: Hawaii Expressi reklaam

Nägin täna Eesti Ekspressi tagakaanel HE reklaami, mille ülemises servas ilutses suurelt tekst: “SEKS, ET KÜLM EI OLEX”

Ma ei mõista. Miks SEKS ja miks OLEX? Kui SEKS, siis miks mitte juba OLEKS? Või vastupidi — kui OLEX, miks ei võiks siis SEX olla?

Kui keegi teab, öelgu mulle ka. Ma väga palun. Aitäh! 🙂