…duck and cover…

K: Mida teha, kui tuumapomm plahvatab?
V: Duck and Cover!

🙂

…when i was just a little girl…

Me suhtleme jälle! 😉

Ja nüüd on mul palavik…

…drugs are bad, mmkay…

Mul on endiselt mõnikord kalduvus lugusid tagurpidi kuulata. Seekord on vist jälle mingid luulud. Kuulake ise ja veenduge.

…the devil in disguise…

Väike meenutus teisipäevasest Sadamateatrist. Tagaplaanil paistab Ain/Vedru/Edgar oma ülivinge mütsiga. Aitäh Kasparile pildi eest! 🙂

Täna ja ülehomme veel Salmes! 🙂

…viimse veretilgani…

Jube. Olime eile Tartus kontserti andmas ja ei teadnud üldse, mis Tallinnas toimus. Täna hommikul tv.ee-st eilset Reporterit vaadates läks süda pahaks. Mitte et mul venelaste vastu midagi oleks, aga… mis riigis me siiski elame? Eesti Vabariik? On nii? Sirp ja vasar lehvigu võimsalt, aga sinimustvalgele läheme kallale ja sõimame selle kandjat värdjaks?

Vabandust, ma lõpetasin nüüd selle teema.

Eilsest kontserdist:

Proovis ei tulnud meil Kaljuga ingli-sarviku dialoog (mina: sarvik; Kalju: ingel) hästi välja, sest tekst kippus ununema ja siis tuli juba naer peale. Kui kontserdi esimene pool lõpule hakkas lähenema ja meie etteaste kohe-kohe käes oli, valmistusime läbi koori lavale astuma — ja siis ta tuli! See viimase-hetke-närvipinge. “Oh kurat, kas ma pean tõesti praegu siit läbi minema ja mingit juttu rääkima, mis mulle absoluutselt meelde ei tule?”

Ja ometi — tuli meelde küll. Natuke teises sõnastuses, kui Arthur ette kirjutas, ent siiski tuli. Kalju sai enda osaga ka suurepäraselt hakkama, vaatamata meeletutele kunstripsmetele. Tõsine drag queen! 😉

Pärast kontserti ajasin natuke Mardi ja Liinaga juttu, kui ühtäkki olingi hiljaks jäänud — grimeerija läinud, minul krohv näos ja juuksed sassis. Mis siis ikka, sai vähemalt riided ära vahetatud ja mõned lõdvestavad õlled võetud, kui Meelis juba Tallinna poole kippus ja tuli autosse istuda. Ei saanudki oma sarvede ja tuunitud ninaga Tartu klubisid vallutada. Reedel tuleb Tallinna omad igal juhul ette võtta! 😀

Aijaa, Mart lubas Neljapäevale Tartusse esinemise orgunnida. Näis-näis. Meie oleme kindlasti valmis. 😀

…and just when it hit me…

Meeskoor tegi EMKs lõpuks ometi seda, mida juba esimeses saates arvata oli — kaotas! 🙂

Kusjuures Sõpruse pst oli täna üllatavalt ebatavaliselt rõõmsameelne. Ilmselt oleks ise ka nende poolt hääletanud. Sest noh, meil polnud ju isegi liikumisi ega midagi neile täna vastu panna. Aus võit, mis muud! 🙂

Samas on süda rahul, sest meie laulmine tundus vähemalt oma kõrvale kohapeal varasemast puhtam. Eks ma homme kuulan tv.ee-st üle, aga… kevadkontsert võib tulla! 🙂

…ooh, la-la-la…

[18:38:44] garf: gay-la-la-la
[18:38:59] garf: tead mis värvi gayla lillavalitsuse hoone on?
[18:39:05] (w)annie: lilla?:P
[18:39:11] garf: mhmh =D
[18:39:16] (w)annie: ajee 😀
[18:39:17] garf: vähemalt viimati olin, kui ma nägin
[18:39:22] (w)annie: olid?
[18:39:35] garf: aimiin
[18:39:36] garf: oli =D
[18:39:40] garf: freudian slip 😛

Ohjah… 😀

…davai, neljapäeva õhtul kell kümme…

Oliver ohverdas end täna ja tuli minuga raadiosse Neljapäeva esindama. Huumorimeelega inimesed võivad seda kuulata siit. Ilma huumorimeeleta inimesed võivad… noh, näiteks… seda kuulata. 🙂

Whoa! Ma avastasin just praegu, et Neljapäeva esimene raadiointervjuu ei toimunud mitte ainult neljapäeval, vaid lausa nii ilusal kuupäeval, nagu 04.05.06 😀

Numeroloogia rokib! 😀

…check ignition and may god’s love be with you…

Kozmodroomi avaüritus toimus täpselt 2 nädalat pärast 15.04. — kozmonautidele nii-nii-nii olulist kuupäeva. Stardiplatsil viibisid lisaks kozmoze ainuvalitsejale veel smws, annie, Tshikk, xav, Wolle, faith, Markos, TsorT, Miki ja mõned asjassepuutumatud külalised. Järgmisel õhtul sai kozmodroom ka ühe sputniku võrra rikkamaks. Eks järgmine kord paistab, kas see ka tuld võtab.

…ja bändil on ka väga lahe nimi…

Nii! Neljapäeval ongi juba teine noorus saabunud — kõik tänu raadiokompressorile! 😉

Ehk siis see, see ja see. Oh, nad on nii armsad seal raadios… 🙂