…i want to ride it where i like…

Järjekordne rekord on sündinud!

3,7 km keskmise kiirusega 33,32 km/h — aeg 6:42! =)

Tervitan:
* tuult, kes kogu aeg tagant puhus;
* valgusfoore, kes mind ainult ühel korral peatuma sundisid;
* autojuhte, kes seekord ette ei pööranud;
* bussijuhte, keda üldse näha polnud;
* oma pisikest punast Peugeot’d;
* …ja kõiki, kes mind tunnevad! 🙂

Bussijuhtidest rääkides peaks TAKi helistama. Või on jalgrattaga liinibussi sisenemine tõepoolest keelatud?

Olin eile just mõtlema hakanud, et peaks bussijuhtidesse positiivsemalt suhtuma (ehk muutuks siis ka nende hoiak), kui üks neist keeldus mulle lihtsalt ust avamast. Ei noh, ma saan aru küll, ta oli ilmselt mures mu tervisliku seisundi pärast — vastutuules väntamine on ju väga hea treening — ent siiski, ma ei maksa 220 krooni kuus mitte trenni, vaid transporditeenuse eest.

Ahsoo, Neljapäeva ja 400 neljas avalik ühiskontsert läks üle ootuste hästi — müüdi tervelt 21 piletit! 😉

3 Replies to “…i want to ride it where i like…”

  1. jalgrattaga on reisijal õigus ühissõidukisse siseneda vaid siis, kui jalgratas on pakitud. täna bussis lugesin, mingi maj.komm. ministri määrus eelmisest aastast.

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.