…mind jätad ilma mitmeks päevaks, on see vast piin…

Laupäeva hommik. Kell saab 8 ja minul on äratus. 2 tunni pärast tuleb Vahur.

>>

Kell on umbes pool üksteist. Istume Oliveriga Vahuri bussi ja sihime Glehni lossi poole. Hiiu ülesõit suletud 9:00-18:00. Ahsoo, loss jääb täpselt jalgrattaraja keskele. Mõnikord lihtsalt veab.

>>

Glehni lossis edukalt käidud, kohtume Bogaga Arte Gümnaasiumi hoovis. Selgub, et turvamees pole meid sisse lasknud (kuigi buss sõitis lahtisest väravast hoovi ja ei olnud sel hetkel üsna kindlalt nähtamatu). Turvamees ja kooli majandusjuht ei suuda kuidagi olukorraga leppida. Lõpuks saame siiski ka väravast välja. Vabandust, Jüri, me ei tahtnud sulle probleeme tekitada, ausalt! 🙂

>>

Seisame Õismäel, Kamaka maja ees ja organiseerime paaniliselt aktiivkõlareid, sest Argo võttis kogemata garaaži võtme pärnusse kaasa (ja ma ei võinud talle ka paar tundi varem helistada). Kõikvõimalikud kohad on juba läbi helistatud, lõpuks helistab Argo ja soovitab Ennu juurest läbi sõita, kuigi Enn toru ei võta. Saabub Fred ja lendame Ennu juurde. Enn on kodus, tegeleb aiatöödega — selge siis, miks toru ei võtnud. Ennust saab elupäästja. 🙂

>>

Tartusse jõudes valdab mind korraks absoluutne rahu. Seletamatult rahulik tunne on lihtsalt. Aga pole viga, see läheb üle. 🙂

>>

TTÜ meeskoor kaotab valusalt pärast 6 aastat kestnud võitudeseeriat. Mina näen mängust vaid üht Arthuri korvi. Johannaga õues pingil istuda on palju toredam, kui kibedale kaotusevalule tunnistajaks olla.

>>

TTÜ naiskoor võidab üllatuslikult väga huvitava jalgpallimatši. Tartu kaotab. Aitab neile küll. Järgneb pidu.

>>

Neljapäeva Tartu-debüüt on igati edukas. Parim publik, mida raha eest saab — rääkimata siis ilma rahata saamisest. Imestus selle üle, et me tõesti ainult 9 kuud koos oleme olnud, on mõnus boonus. 🙂

>>

Pühapäeva hommik. Neljapäev jõuab Tallinna. Mina olen edasi Tartus. Vaadates, kui kiiresti kell edasi tiksub, teen otsuse vaadata Euroopa GP ära Tartus ja alles pärast seda Linna sõita. Kui välja arvata see, et pressikonverentsi algava otsustava korvpallilahingu tõttu ei näinud, oli täitsa tore. Seda enam, et Tartu jäi ka seekord kaotajaks. Hah! 😛

>>

17:24. Buss. Keegi räägib valjuhäälselt telefonis oma emale: “Laps jääb mulle! Ema, sa ei anna last sellele naisele ära. Ma tulen praegu kohe bussist maha!”

>>

17:26. Bussi sisenevad kaks noort neiut, kes äsja telefonikõne lõpetanud noormehele delikaatselt vihjavad, et viimane nende ühel piletitl märgitud kohal istub. Kõrvuti kohad, arusaadav, et neiud koos tahavad istuda. Noormees tõuseb püsti ja kuna ka tema koht võetud on, istub tagumisse ritta minu kõrvale. Kuna mu kõrvaklapid juba öösel Vahuri bussis Tallinna on jõudnud, pean pool teed kuulama seda, milline libu on lapse ema, et laps jääb talle ja et kui ta Soomest tagasi tuleb, läheb Eerol halvasti. Siis saab tal aku tühjaks ja Tallinna piiril avastan, et minu õlale toetub ühe rullis nokaga mütsi kandva Lõuna-Eesti noormehe pea. Armas, kas pole?

>>

Õhtu. Kohtumine Vahuriga Sikupilli parklas, sõit minu juurde, siis Glehni lossi, sealt Õismäele Boga juurde ja siis tagasi koju. Vahur on tore. 🙂

>>

Veel rohkem õhtu. Kamakas tuleb minu juurde vaiba järele. Vaip on meil selleks, et trummikomplekti pedaalid laiali ei jookseks. Tavaliselt on minu vaip olnud, seekord siis Kamaka oma. Selgub, et Kamaka tüdruksõber tunneb mu naabritüdrukut.

Nagu ikka — Eesti on väike. 🙂

…for the music is your special friend…

Nii palju on vahepeal juhtunud, et kui aega poleks välja mõeldud, ei oskakski kuskilt otsast alustada.

Kõigepealt oli “Suured Mehed” vähendatud kavaga vanas Sakalas, Vanalinnastuudio saalis. Jube saal — absoluutselt ilma mingi kajata. Kõik helid neelatakse alla. Brrrrr… Aga noh, vähemalt tuletas üks vana tuttav end meelde. Andestas mulle isegi mu hajameelsuse, sest ma tõesti ei tundnud teda ära. 🙂

Järgmisel päeval täismänguga Salmes. Olgu, Tartu efekti ei olnud. Aga selle eest oli Tallinna efekt — kodupubliku ees on ikka ja alati hea esineda. Kui eesriie teist korda kinni tõmmati ja publik ikka veel jalgu trampis, oli nii-nii-nii hea tunne, seda enam, et ta veel nädal hiljem meeles on. Ahjaa, Troikas on väga head pelmeenid.

Neljapäev, 19. mai, oli tähtis päev. Esiteks esines Neljapäev siis esimest korda neljapäeval. Napilt pärast etteaste lõppu sai aga täis täpselt 9 kuud esimese proovi algusest. Bänd on sündinud! 🙂

Laupäeval oli Eurovisioon. Jah. Ja Neljapäev esines La Cucarachas. 400 ütles paraku küll ära, aga selle asemel olime soojendus- ja jahutusbändiks oma esimest live’i tegevale Illustraatorile. Neil on Ruudulistes pükstes mees — sellise asjaga ikka iga bänd uhkustada ei saa!

Nüüd on siis üks tähtsündmus veel ees: Neljapäeva esimene Tartu-live, mis toimub paraku salastatud asukohaga salajasel peol. 😀

PS — Alice Cooperi viimane album (The Eyes of Alice Cooper (2003)) on täitsa… lahe.

…gotta love the sweet taste of…

Hommikune bussisõit tööle — see igapäevane nii-nii südamelähedane toiming. Täna tuli miskipärast meelde eile õhtul värskest Autolehest loetud artikkel maanteeraevust (ingl.k. road rage). Ilmselt seetõttu, et buss — nagu tavaliselt — jalgrattarajal venis. Leidsin end kujutlemast, mida teeksin antud situatsioonis jalgratturina.

Kuna bussist paremalt ilmselgelt mööda ei mahtunud, oleksin möödunud vasakult ja bussijuhi suunas mõne “suunava” žesti teinud, võib-olla ka aknale koputanud, seades sellega ohtu enda ja teiste antud juhiga kokku puutuda võivate jalgratturite tervise. Mitte just parim võimalik plaan, aga…

Kuna ma lapsena üsna pikka aega justnimelt bussijuhiks tahtsin saada, käib mulle väga närvidele selle uhke ja ülimalt olulise ameti mõningate esindajate ülbus ja hoolimatus kaasliiklejate suhtes. Ma saan aru küll, et päevast päeva Tallinna linnas liigeldes, eriti tipptunni ajal, läheb närv mustaks ja tahaks endast nõrgematele ära panna. Aga milleks? Buss on suur ja väärikas sõiduk, mis veab meie riigi vaat’ et ainukest vara — inimesi. Austagem bussijuhte, võib-olla hakkavad siis nemad ka ükskord teisi liiklejaid inimlikult kohtlema.

Bussist välja astudes klappides mängima hakanud Aerosmithi Taste of India rahustas üsna kiiresti maha ja lõi hoopis parema meeleolu. Kui tänaval silmad kinni kõndimine ohutu oleks, saanuks terve tee bussipeatusest kontorisse lihtsalt ümbritseva unustada. 😉

PS — Lisan ka testi tulemused:

Safety:
You are a Safe Driver

Your Safety Score: 75 %
The average score among all people who have recently taken this test is 69.19%

Aggressiveness:
You are a Marginally Aggressive Driver

Your Degree of Aggressiveness: 47.5 %
The average score among all people who have recently taken this test is 57.02%

Courtesy:
You are a Courteous Driver

Your Courtesy Score: 70 %
The average score among all people who have recently taken this test is 73.75%

Rage:
You are a Potential Road Rager

Your Degree of Rage: 52.5 %
The average score among all people who have recently taken this test is 55.55%%

…kas pean veel kaua vastu, endalt küsin ma…

Eilne kontsert, vähemalt publiku ja esinejate arvates, rokkis. Kes ei käinud, jahtige veel viimaseid pileteid pühapäevasele Tallinna omale.

Niipalju siis sellest. Bussijuhid vihkavad mind — ja mitte ainult Tallinnas, vaid ka Helsingis. Üleeile jättis nr. 57 buss Värava peatuse vahele, täna ei peatunud 15A, kuigi seisime Allariga kahekesi peatuses. Ohjah. Me ei teadnud ilmselgelt, kuidas siin käituma peab. Ja buss, mis meid siia tõi, omas üllatuslikult eestlasest juhti, kes meiega lõpuni soomekeelseks jäi. Naljakas, kuidas Soomes bussijuhi poolt mobiiltelefoni lausutud venekeelne sõna võib selgelt paljastada, et tegu on eestlasega. Aijaa, ta tegi meie suunas sõbraliku tervitava žesti, kui me juba maha olime tulnud.

Ja WLAN on ka tore asi — istuks siin praegugi täiesti juhtmevabalt, kui süleraalide sõltumatud toiteallikad kauem vastu peaksid. Miks mitte näiteks 10 tundi praeguse 2 asemel? 😉

Ja kunagi on kõige jaoks esimene kord. Quake tegi laevasõidu uskumatult lühikeseks. 🙂

we will, we will rock you!

Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori igakevadine kontsertetendus kannab sel aastal pealkirja “Suured Mehed”. Mida suured mehed täpselt teevad, näeb 11. mail Tartu Sadamateatris ning 15. mail Tallinnas Salme kultuurikeskuses. Mõlemad kontserdid algavad kell 19.00.

Solist on nimekas Soome bass Jaakko Ryhänen, kaastegev on naiskoor Emajõe Laulikud. Dirigeerivad Peeter Perens, Siim Selis ja Vilve Maidla. Laval on muuseas ka Fidel Castro, vürst Igor, Lendav Hollandlane, Juri Gagarin jpt!

Piletid on müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides ja tund enne algust kohapeal.

…ehk siis jah, kohe on minek ka — tartusse…

…metsa seenele…

või noh, õigemini küll metsa istutama, aga see selleks… väga lahe päev oli igatahes, mu kollast jopet olla isegi telekast näidatud! 😀

storaenso viis niisiis meeskoori metsa istutama, tegi välja sõidu, söögid, joogid, jänese… see kõik, pluss maailma parimad kaaslased, tegigi kokku ühe toreda laupäeva…

pärast linnajõudmist istusime bogaga pargipingil, rüüpasime õlut ja avastasime üha enam ja enam, kui sarnased me oleme… saatus on ikka pullivend küll, et meile ühe lauluisa määras 😛

…aga noh, see karaoke oli selgelt liiast… cuca mikrofoni ees akustilise kitarri mängimisest rääkimata 😀

aijaa, kolmapäeval saab jälle metsa istutada — seekord firmaga… ja õhtul kontsertetendus “suured mehed” tartu sadamateatris… kellel pilet on, tulgu kohale… kellel veel ei ole, ostku endale pilet… sest sellest tuleb üks vinge asi, ma tean 😛

täna kell 13:00 tallinna kaubamaja naisteosakonnas — after 6
head emadepäeva!

…see pole mingi klišee…

sulgpall on parem kui keks

…sest noh, sisaldab ta ju omajagu keksimist ka ja nii…

igatahes hommikune sulgpall on igati abiks, peaks jälle 3x nädalas standardi kehtestama, nagu vanadel headel aegadel… kui ainult ilmad ilusaks läheksid ja rattaga kuivalt liikuda saaks… 😉

aga üldiselt, karm kuu see maikuu…

* neljapäev on juba kolmeks ürituseks valmistumas… 19.05. viimsis koolipeol, 21.05. la cucarachas (täpsem info lähiajal) ja 28.05. tam-tam/tan-tan korvpallilahingu afterpartyl…
* after6 esineb ülehomme sisalikus ja emadepäeval kaubamajas
* meeskoor korraldab ka kevadhooaja tippsündmust — 11.05. tartus ja 15.05. tallinnas, pluss veel 14.05. tudengite kevadballil…

8 esinemist kuus… hm… polegi ju nii palju tegelikult 🙂

…when the night has come…

kas praegu on öö? kas kell kümme on öö? kui on, miks te siis telefone välja ei lülita?

nii? ja miks on vaja mulle seletada, et keegi kolmas helistas kellelegi neljandale kell peaaegu-kümme tööasjus ja see on paha?

ausõna, MA EI PUUTU ÜLDSE SIIA TEEMASSE!

punuge omaette oma intriige, kui need teile nii lahedad tunduvad…

ma teen varsti loo kõigist asjadest, mis mulle närvidele käivad

LISA 1:
kui te minult midagi küsite, siis minu vastus on see, mida mina tean, mitte absoluutne tõde… kui keegi mind veel valetamises süüdistab, paluks esitada tõendid… ausõna, mind häirib selline käitumine…

why you little son of anakin…

Which Fantasy/SciFi Character Are You?

Luke Skywalker

Boldly striving to overcome the darkness both in this world and within yourself, you are righteously devoted to forging your own destiny.

It’s your choice, but I warn you not to underestimate my powers.

(fleigi blogist leidsin)