people are strange…

sõitsin eile kadrioru poole mööda narva maanteed… jalgrattaga… seal, kus see hääääästi lai kõnnitee on

vaatan juba kaugelt, et vastu tulevad kaks vene (miks vene? ei tea, eelarvamus vist) nolki, kusjuures ühel on silmnähtavad koordinatsioonihäired ja teine käib natuke sirgemalt kõrval… sõiduteele ma hüpata ei tahtnud… posti ja sõidutee vahelt läbimahtumine oli ka pisut küsitav… niisiis hoidsin sirget trajektoori ja lootsin, et nad teise teeserva kauemaks suudavad jääda

ei suutnud… kerge kokkupõrge (jalgratta “sarv” võib tegelikult käele natuke haiget ka teha… kui sa seda loed ja aru saad, anna andeks… aga ära, kurat, kakerda purjuspäi mööda tänavaid) ja väike venekeelne sõim seljatagant… ma ei kaotanud isegi tasakaalu 🙂

aitäh, kaaskozmonaut xav… ma õppisin sinu veast ja ei sõitnud posti 😉

nii, ja nüüd siis see, mida ma eile lubasin… terve tee täiega tuld anda… hah!

10.08. — 3.60km keskmise kiirusega 30.18km/h, aeg 7:11

mis siis juhtus? üks valgusfoor ja vastutuul… muidu oleks ehk rekord võinud tulla 😉

the doors – people are strange

One Reply to “people are strange…”

  1. Tere, Kristjan. Luban sulle luuletuse, kui saadad mulle, s.o. ckarinoätthotpunktee oma sinaättnemad koordinaadid whenever, ok? 🙂 Parimatega,

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.