…chop, chop, chop…

täna tuli hekki pügades mõte kirjutada üks lühijutt… midagi sellist:

Ta pügas hekki. Juba varajasel hommikutunnil ärgates oli temas tärganud tunne, et just just nüüd, täna, on õige aeg hekki pügada. Tööriided selga, hekikäärid kätte ja…

Mõne tunni möödudes oli ta enda ümber kogunud järjest suureneva hulga noori entusiastlikke hekipügajaid. “Näe, seal!” ütles üks kiilaspäine õpipoiss. Käärid tegid oma töö.

Kaugusest kostis sireen. “Tänapäeval ei julge välja minnagi, igal pool vohab kuritegevus,” nentis ta, märgates järjekordset ebatasasust ideaalsusele lähenevas hekis. Käärid välkusid taas ning veri langes sillutisele. Ta pügas hekki.

…aga ma ei kirjutanud… ma pügasin hekki. 😉

alice cooper – chop, chop, chop

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.