let me in!

the door is not open, nor is it quite closed
i’m outside, i’m waiting, and it’s getting cold…
i remember quite clearly how you said good-bye,
but without you, my precious, i might as well die

but every time the wind is high
i feel you on the other side

let me in!
oh baby, baby, please…
let me in!
i’m begging on my knees…
please, babe, just let me in
and let my dreams come true –
i will make it up to you!

if i could melt your heart, we’d never be apart…

selles mõttes, et… mul on üks luuletus vist varsti valmimas, aga ma pole kindel… võib-olla on see hoopis laul… no küll ma siis ütlen, kui valmis saab… või ei ütle… praegu on veel liiga vara midagi kindlat öelda, sest kahevahel kõikumine on ju ka lahe… ei liha ega kala… ega ka mitte salat… aga see teeb juba 3 varianti.

kunagi sai teatris käidud ka, etenduse nimi oli “kolmekesi kahevahel”… täitsa vahva etendus oli… komöödia vist… ega ma sellest peale nime midagi ei mäletagi… aa, mäletan jah, põhiliselt käis teema mingi kolme tegelase ümber, kes kahevahel olid 😛

ja täna õhtul on siis jälle bändiproov, sest eilne kujunes tehnilistel põhjustel väga lühikeseks…

tegelikult on mul natuke kõrini ka. kõigest. tahaks kõigele käega lüüa ja rahulikult omaette põhja käia. aga see poleks viisakas. ma olen ju ometi hästikasvatatud poiss.

kaunimad laulud laulmata jäid…

nii et ma üritan tänahommikuse sissekande kuidagi taastada… peast…

kõigepealt oli ärgates tunne, et nüüd sai küll ilgelt sisse magatud… aga kõik vajalikud toimetused, kui juba mitu päeva veninud veemõõtja näidu üleskirjutamine välja arvata, said siiski tehtud… tööle suutsin, jah, 15 minutit hiljaks jääda, aga see oli ummiku süü

ummik, muide, teeb inimesed närviliseks! kõigepealt sain ma seda tunda mitte kaugemal kui 10 meetrit oma koduväravast, kui mingi tropp mind täis pritsis… 30km/h alas… ju tal oli siis tõesti NII kiire…

ja siis, kuna buss 5 minutit hilines, oli mul suurepärane võimalus jälgida seda, kuidas liiklejad selgelt kaheks jagunesid – ühed, kes pidid ummikus ootama, ja teised, kes ei pidanud… ei, teise gruppi ei loe ma praegu jalakäijaid, koeri, vareseid või muid koduloomi – kogu jutt käib autojuhtidest… mingitel tüüpidel on nähtavasti lihtsalt õigus vastassuunavööndis kogu rivist mööda sõita… kust seda õigust saab? või antakse see vastavalt automargile nii-öelda boonusena kaasa?

aa, nalja sai ka – järve bussipeatuses nimelt, kus bussitaskus peatumine tavalisest teest kiiremaks osutus… number 5 buss sai seal nimelt ekspressist (14) väga sujuvalt ette… mis siis, et viimane järgmises peatuses jälle mööda sõitis… 😛

aga õues on märg ja vastik. vot.

eestlane olla on uhke ja hää…

…aga kui andmebaasiga trikke tehakse, on veel uhkem 😛

seega siis… kui kellelgi mingi fetiš on ja ta mu blogi kuskile salvestas, palun, võib mulle anda kõik sissekanded vahemikus 28.01. kuni 04.02. 😛